Pere väike pensionär

Hugot assisteerib tema ema Epp, või õigemini kiigutab ema kätel pere pesamuna, suve alguses sündinud väikevenda Kutti, ja jälgib delikaatses kauguses suurest toast kõige vanema lapse tegemisi. Ta on valmis kohe toetama või sekkuma, kui peaks tekkima vajadus. Hugost kaks aastat noorem õde Liisa satub kööki pigem harvem. Kokkamine pole tema teema, aga venna toite on väga valiva sööjana Liisa ikka proovinud ja mõne isegi heaks kiitnud.

Hugot on paeluv jälgida. Ta tegutseb profi osavusega ja nobedalt. Töö ei jää hetkekski toppama ja ema abi ei vaja ta üldse. Epu ülesanne ongi olla vaid taustajõuna lihtsalt olemas ja pesta näiteks potte.

Kokkamine on Hugo hing ja kirg ning pakub sügavalt huvi. Pere väike pensionär – niimoodi on ema teda naljaga pooleks kutsunud. Hugo hobideks on veel koguda ja kuivatada ürte ja teed, käia seenel ja marjul ning kasvatada bonsaisid.

„Ema kinkis mulle sünnipäevaks bonsai. Ma hakkasin asja uurima ning mõistsin, milline kunst see on ja kui äge. Mul on selleks Kanada kuusk. Mind huvitab siiski sport ka. Ma hakkasin eelmisel aastal käima ka Tai poksis ja jõusaalis,“ ütleb Hugo.

Maitseainete jahil

Hugo toit on serveeritud peenelt. Ta kohe oskab ja teab. Taldrikul on end välja sirutanud sidrunikastme ja bataadipüree kõrval praetud lõhefilee. Magusaks lõpuks aga espresso maitsega panna cotta. Söögitegemist ja serveerimist on ta lõputult uurinud ja õppinud nii raamatutest kui ka internetist.

Hugo saab lõpuks hinge tõmmata. Toit on valmis ja köök koristatud, vaja veel vaid nõud pesta. Ta võtab klaasikese vett ja istub korraks diivanile.

Äkki ütleb Hugo vaikse häälega rahulikult: „Ma näitan sulle midagi.“

Ta ilmub köögist kahe hõbedase kohvriga, avab kaaned ja ninna imbub imeline tugev ürtide aroom. Teises kohvris puhkavad viimasest kokkamisest puhastatud teravad noad. Hugo esitleb esimese kohvri sisu uhkusega, klaaspurgikestes on seal tema jaoks kõige tähtsamad maitseained: mitut sorti soolad, kuivatatud ürdid, piprad ja mida kõike veel.

Nugade eest hoolitseb Hugo kiivalt: puhastab, poleerib ja teritab.

„Minu lemmikuks on kardemon,“ nuhutab ta väikesest klaaspurgist kardemonijahu. Kuid üks maitseaine on tema kogust veel puudu ja selle kavatseb ta endale hankida – MSG.

„See on Aasia maitseaine, nagu sool. Ma pole veel uurinud, mida see sisaldab ja millest on tehtud,“ ütleb Hugo ausalt. (Aasia maitseaine ja maitse­tugevdaja MSG ehk naatrium­glutamaat (E621) on umami puhtaim vorm, viies maitse. MSG-d (mononaatrium­glutamaat) kasutatakse laialdaselt umami maitsete intensiivistamiseks ja parandamiseks kastmetes, puljongites, suppides ja paljudes teistes toitudes. On inimesi, kes on ülitundlikud ega talu seda ainet. Toim.)

Nugade komplektis on Hugol praegu viis terariista ja neid ta teistega ei jaga. „Minu jaoks on nuga lihtsalt nuga, aga Hugo vaatab mulle selle jutu peale kaastundlikult otsa ja naeratab,“ lausub Epp naerdes. Viimaseks sünnipäevaks sai Hugo emalt ja ema elukaaslaselt Stenilt kingiks Itaaliast spetsiaalselt profikokkadele mõeldud poest ostetud kokanoa. Nugade eest hoolitseb Hugo kiivalt: puhastab, poleerib ja teritab. Ning hoiab neid kenasti spetsiaalses kohvris oma toas kapis. „Ma olen ikka mõne korra noaga näppu ka lõiganud. Ühel korral olin väga lähedal minestamisele, sest ma ei kannata enda vere nägemist,“ tunnistab Hugo.

Koolitoit on täielik jama

Ema rõõmustab, et nüüd on tal kinkidega lihtne. Ka näiteks jõulude ajal, kui lapsed panid sussid päkapikkude jaoks aknalauale, pistis ta Hugole sussi sisse hoopis maitseainepakikesi. „Kuigi päkapikke nad ei usu, siis kinke saada on ju ikka tore. Eelmiste jõulude ajal sai Hugo ka jõuluvanalt kingiks jäätisemasina,“ täpsustab ema.

Hugo huvi on nakkav – nüüd teevad tema sõbradki kodus rohkem süüa. „Oma parimat sõpra Berti ma ikka vahel õpetan, kui ta küsib,“ ütleb poiss.

„Ta on ka meie pere tervislikkuse hunt ja jälgib väga, mida me sööme,“ lisab Epp.

Koolis algatas Hugo koos sõpradega isegi kampaania, et nad saaksid paremat ja tervislikumat koolitoitu. „Klassivenna keedukartul oli seest lausa mäda ja toit on sageli kas liialt ülesoolatud või liiga mage. Me tegime sõpradega kooli juhtkonnale ettepaneku, et me tahaksime kas või puhvetit, seal oleks ka parem toit,“ kurdab Hugo suurte probleemide ees seistes ja nähes neile samas ka lahendusi.

Koolitoitu Hugo vahel ikka sööb, kuid sageli võtab ta eine hoopis karbiga kodust kaasa. „Direktor soovitas, et me peaksime koguma allkirju, et teada saada, kui paljud on ideega nõus. Päris paljud olid, aga see jäi eelmisel aastal soiku. Peaks sügisel selle teema uuesti ette võtma,“ ütleb Hugo.

Chef Dahu väljakutsed

Hugo jutt on läinud kiiremaks, põsed punasemaks ja süles rahulikult lebavad käed on samuti hakanud rääkima. Järgmiseks haarab ta telefoni, et näidata pilte enda tehtud toitudest. Telefon on tema abimees, kui ta jääb hätta mõne tehnika või retseptiga.

„Ma jälgin kogu aeg, mida uut sotsiaalmeedias tehakse ja kokandusest kirjutatakse,“ ütleb ta. Tänapäeval on lihtne, kõigile küsimustele saab veebist vastuse. „Kui ma alles alustasin, siis tegin süüa kokk Nick DiGiovanni retseptide järgi ja lugesin tema nõuandeid – ta oli ka saates „MasterChef“. Nüüd, kui DiGiovanni on kuulsaks saanud, ta ise enam retsepte ei mõtle välja,“ räägib ta. Kuid enne Nicki vaatas Hugo igal hommikul enne kooliminekut telekokk Jamie Oliveri kokandussaateid.

„Mõtlesin, et olen selline geenius, kes kasutab kõike. Aga ei tulnud üldse hea välja,“ naerab Hugo.

Et Hugol tulevad toidud nii hästi välja ja on ka ilusad, otsustasid nad koos emaga, et on aeg teha Instagrami konto. Kui alguses oligi ta lihtsalt Hugo Kaal, siis mingil hetkel ta tundis, et võiks endale mõne laheda nime välja mõelda. „Ma ei teagi kuidas, aga ühel hetkel lõi pähe nimi Chef Dahu,“ räägib Hugo. Instagrami jälgijaid on Hugol kogunenud juba üle kahesaja.

Aga internetis surfamise asemel tahaks Hugo tegelikult rohkem rännata ja tutvuda maitsetega nende sünnikohas. Et poja kihku veidi katta, mõtles Epp välja väljakutse – nad teevad erinevate rahvast toite. „Veeretame täringut ja vaatame, mis tuleb. Seal on tulnud sellised maad, millest ma pole varem kuulnudki. Aga viimati tegime Albaania ja Saudi-Araabia roogasid. Mulle väga meeldis Albaania kaua küpsenud lammas ja iseküpsetatud leib,“ ütleb Hugo. Ma tahaks proovida Beef Wellingtoni (veisefilee lehttainas – toim.), aga ma pole veel julgenud seda teha,“ lisab ta. Hugo tegi esimesed väga lihtsad road, praemuna ja pannkoogid, juba enne kooli koos vanaemaga. Veidi hiljem jälle isa Jarnoga. „Isa teeb väga hästi liharoogasid, näiteks ahjuliha,“ kiidab Hugo.

Mida raskem, seda parem

Hugol on seni vaid kaks toitu, mis pole kuidagi õnnestunud: šokolaadi­suflee ja mochi-pallid, Jaapani riisimagustoit. „Suflee tuli välja nagu tihke kook. Aga ma leidsin nüüd netist nipi ja tean vist, mida ma valesti tegin. Igatahes proovin uuesti,“ ei anna Hugo alla. Enne, kui ta pole proovinud, ta vigade parandusest lähemalt ei räägi.

Paar aastat tagasi küpsetas Hugo keeksi, ta oli seda varem korduvalt teinud. „Proovisin teha sellist, mida keegi pole varem teinud. Panin kõiki kapis olevaid asju sinna sisse. Kihiline tuli. Mõtlesin, et olen selline geenius, kes kasutab kõike. Aga ei tulnud üldse hea välja,“ naerab ta.

Üllatav on see, et kuigi Hugole meeldib väga magustoite teha, siis ta ise magusat eriti ei söö. „Piima­šokolaadi ja valget šokolaadi ei taha ma üldse. Kui, siis ainult mõru­šokolaadi,“ avaldab Hugo. Tegelikult sellist toitu, mis talle ei meeldi, väga polegi. „Värsket porgandit mulle ei meeldi süüa. Sellist just peenrast võetut, mida pean krõmpsutama, aga toidus ma kasutan seda küll ja porgandikook on ka väga hea.“

Sous chef’i töövari

Eelmistel jõuludel ootas Hugot jõulu­pakis eriline kink – üks sugulane oli organiseerinud ta restoran Radio Indoneesiast pärit sous chef’i Cat J. de Leoni töövarjuks. „Cat on hästi tore. Kuigi tal oli kogu aeg hirmus kiire, juhendas ja aitass ta mind. Alguses lubati mul hakkida sibulat ja peterselli, mingi neli korda lõikasin näppu. Hiljem sain proovida ka süüa teha ning lõpuks sain enda peale kana frittimise ja friikartulite valmistamise,“ räägib Hugo.

Radio menüü oli Hugo hinnangul ülihea, ta sai mõnda rooga ka ise maitsta. Kustumatu mälestuse jättis Hugole Cati Indoneesia pastaroog, mis sisaldas kolme sorti liha: kana­südant, kana- ja veiseliha. „See oli kõige parem asi, mida ma terve elu jooksul proovinud olen,“ kiidab Hugo. Teine roog, mis teda Radio menüüst üllatas, oli soe iirisekook, seda lubati tal korra endalgi valmistada. „Kastme ja vanillijäätisega. Natuke näeb välja nagu viilutatud must leib, aga on nii kreemine ja mõnus,“ kiidab ta.

Hugo pole iial toiduga pirtsutanud, ta sööb, mida pakutakse, ja proovib alati uusi maitseid.

Hugo nipid, kuidas lapsed sööma saada

Restoran Radio sous chef Cat J. de Leon: “Hugoga oli väga meeldiv koos töötada! Temas on nii palju entusiasmi ja tahet õppida. Minu nõuanne oleks talle jätkata kokkamist, töötada parimates kohtades Eestis ja välismaal ning mitte kunagi lõpetada õppimist.”

  • Kõigi lemmiktoidud menüüsse: kirjutage kodus üles kõik toidud, mis kellelegi meeldivad, ja valige igaks päevaks sealt välja need, mida teha. Lepime kokku, et kõigi pereliikmete lemmik-toidud tulevad valikusse ja siis peavad ka kõik sööma.

  • Hea on ise toitu taldrikule tõsta: nii on kõige mõnusam tõsta täpselt nii palju toitu endale ette, kui tunnen.

  • Sõprade hobid on nakkavad: ma olen palju kokanud koos oma parima sõbra Berdiga ja nüüd meeldib ka talle kokkamine.

  • Kui kõik söövad, siis … Seda olen näinud õe pealt, et proovima ja sööma sundimine e tööta. Nipp on selles, et ma ei anna alla. Kui ta harjub, et salat on alati laual, siis ühel hetkel ta ka proovib.

  • Kasuta ära lemmikmaitseid: kui kellelegi meeldib näiteks sojakaste, lisa seda brokolile, mida sa muidu justkui ei tahaks.

Epu nõuanded, kuidas toetada lapses kokandushuvi

  • Julgusta katsetama! Kokkamishuvi võib saada alguse mängulisest võileiva „tuunimisest“ ja kasvada tasapisi keerukamate toitude suunas.

  • Söö ja kiida! Igale kokale on parim tunnustus isukas sööja. Ütle välja head sõnad, kuid ole siiras!

  • Reklaami ja turunda! Kiida lapse kokkamisoskust laiemas pereringis ja julgusta last kokkama ka külalistele.

  • Kokal oma nuga, riiv või küpsetuspann. Soetage koos väikese kokaga ainult talle isiklikult kuuluvaid toiduvalmistamiseks vajalikke tööriistu.

  • Eeskujud lähedalt ja kaugelt! Kui sa ise pole kirglik kokkaja, aita laps kokandussaateid või meister-kokkade sotsiaalmeediat jälgima.

  • Katsetage koos! Võtke ette keerulisi või eksootilisi roogasid, mida teie pere pole kunagi varem proovinud. Milline eriline ja kordumatu sündmus kõigi jaoks!

  • Olgu alguses ainult meeldiv tegevus! Võta kokkamisjärgne köögi-koristamine või tüütumad koorimised-puhastamised enda peale. Las tal olla esialgu ainult meeldivad tööd. Küll tasapisi hakkab kokk enda järelt ka koristama.

  • Kokakooli! Uuri, kas läheduses on tegutsemas mõnd kokandusringi või on mõni tuttav kokk nõus võtma lapse enda juurde õpipoisiks.

Pannil praetud lõhe sidruni­kastmes

Pannil praetud lõhe sidrunikastmes

4-le T, G, M

Kala rookimine
Rookimiseks lõika kalal kõht lõhki rinnauimede vahelt peast kuni sabaaluseni, eemalda sisikond ja puhasta kõhukoobas. Soomus eemalda noa, sakilise noaselja või kalariiviga. Alusta kala saba poolt ja liigu lühikeste tõmmetega pea poole. Tihti sujub asi hõlpsamini siis, kui tõmbad riiviga poolpõiki ehk diagonaalis.

LÕHE:

  • 700 g roogitud lõhet

  • 2 tl soola

  • 2 tl musta pipart

  • 2 sl oliiviõli

SIDRUNIKASTE:

  • 1 peeneks hakitud küüslauguküüs

  • paar tõmmet riivitud sid-runikoort

  • 60 ml sidrunimahla

  • 0,5 tl soola

  • 0,5 tl musta pipart

  • 3 sl võid

  • sl hakitud tilli

  • 1 sl hakitud peterselli

  1. Patsuta lõhe paberrätikuga mõlemalt poolt kuivaks ja lõhe 7 cm laius--
    teks tükkideks. Maitsesta mõlemalt poolt soola ja pipraga ja lase 10 minutit seista.

  2. Kuumuta pann enne õli lisamist ja aseta lõhe pannile, nahk allpool. Lase lõhel umbes 80% läbi küpseda, enne kui pöörad teistpidi. Kala on kerge üle praadida, seetõttu tuleks jälgida, et see oleks peaaegu üleni läbi küpsenud. Prae veel mõni minut ja võta siis pannilt maha.

  3. Valmista sidrunikaste, pannes samale pannile, kus sa küpsetasid lõhet, peenelt hakitud küüslaugu ja riivitud sidruni koore. Sega neid seal 30 sekundit ja lisa siis sidrunimahl, sool ja must pipar. Sega ja prae veel 1 minut. Viimaks lisa või ja sega, kuni see on kastme sisse sulanud.

  4. Pane lõhe pannile kastme sisse, raputa peale natuke tilli ja peterselli ja ongi valmis.

BATAADIPÜREE

  • 2 suurt bataati

  • 200 ml 35% rõõska koort

  • 100 g võid

  • soola

  • pipart

  1. Koori bataadid, lõika ühesuurusteks tükkideks ja keeda kastrulis, kuni viljaliha on kahvliga katsudes pehme.

  2. Kurna vesi ja blenderda bataadid saumikseriga ühtlaseks massiks. Lisa vahukoor ja toasoe või. Sega ja serveeri.

Vinnutatud munad

Kata anuma põhi rohke suhkruga, aseta sinna munakollased ja kata pealt ohtra soolaga. Jäta anum nädalaks külmkappi seisma. Nädala pärast on sul vinnutatud munad, mida on hea näiteks toitude peale kaunistuseks või kastmetesse riivida.

Loe hiljem
Jaga
Kommentaarid