Toidu jalajälg

Oleme otsapidi uues söömis­ajastus, kust pole kadunud juuretasandil mõtlemine ega käitumine. Sealt otsitakse eeskuju ka moodsate kasvu­lavade ehitamiseks, rääkimata siis kompostitegemisest.

Enne isadepäeva pöördusime meestearst Margus Punabi poole, et rääkida söömisest ja joomisest meeste võtmes. Palju töölähetustes viibinud mehena on ta gurmeetamist vist isegi liiga palju näinud. Igatahes ei ole tal mingit liigset austust Michelini tärnide ega peente veinide vastu, sest tema rõõm ja nauding toidust moodustub hoopis teistest asjadest. Näiteks kodus valmistatud „margiõunamahlade“ maitsest. Tuleb tunnistada, et tema seisukohavõtt on ka mulle väga südamelähedane. Ta ütleb konkreetselt: „Toidu jäetud ökoloogilist jalajälge tuleb tunnetada.“ Tunnetada saab aga midagi, mis on sulle veidikenegi tuttav.

Need, kel on olnud maakodud, teavad hästi, kuidas toitu ringlusesse viia. Kevadel paned seemne või noore taime maha ja õige pea sööd osa saagist kohe ära. Teise osa varud talveks, ülejäägid liiguvad komposti. Kui pakendid ka eraldi koguda, ei jää tavaprügisse enam suurt midagi.