Peatoimetaja arutleb: kui kauaks veel kestavad traditsioonilised jõulumaitsed?
Advendiaeg laseb meil alustada tasapisi. Kui neli nädalat enne pühi meelitad end headele maitseradadele paari hea juustutüki ja hõõguva glögiga, siis mida aeg edasi, seda tihkemaks muutuvad lõhnad köögis. Need, kes valmistavad oma jõulutoidud ise, hakkavad poes käima avarama pilgu ja pikema ajaperspektiivi tundega. Ainuüksi oma kogemusest tean, et on olemas rida asju, mida peadki varem ära ostma, sest partii üht või teist võib lähipoes õigel hetkel lihtsalt otsa saada. Hea lihatükk, part või hani ja ka maksatükk on parem varem valmis varuda, et see oleks olemas ajal, kui sina suurejoonelisi toiduvalmistamisi alustad. Hea lambaliha liigub Eestis üldse käest kätte.
Niisiis on ka suur detsembrikuine toidujaht poeriiulite ja turulettide vahel paljudes peredes, kus jõuluroad ilmtingimata ise tehakse, osa traditsioonist. Natuke veider on tõdeda, et kõik see toimub isegi külluse ajastul, kuid hoopis teistel põhjustel – meist on saanud hasartsed ajaplaneerijad. Et kõigega valmis saada ja kvaliteedis ka mitte järele anda, läheb vaja omajagu lustlikku meelt. Oh, kuidas mulle meeldib see jahmerdamine läbisegi rahu ja heaolutundega, mida kiirgab rõõmsatest pilkudest! Ja jõuluõhtune tõdemus, et nende söömade kohal heljuva sügava õnnetunde kõrvale asetuvad maailmas vaid üksikud sündmused elus.
Värskest ajakirjast leiad ohtralt toredaid retsepte ja soovitusi advendiajaks ning jõulupühade tähistamiseks. Näiteks Tuuli Mathiseni rebitav kreemitäidisega lehttainakuusk, Mari-Liis Iloveri röstitud lambakints küüslaugu ja granaatõunaseemnetega või soomlaste traditsiooniline jõuluroog: kartulipudruvorm ja õrnsoolasiig.
Leia Oma Maitse detsembrinumber poelettidelt, telli endale koju SIIT ja kogu ajakirja saad korraga läbi lugeda SIIT.