Trendikad kaunviljad

Kaunviljaroad – hummus, läätsesupp, falafelid – on trendikad ning kuuluvad paljude restoranide ja kodukokkade menüüsse. Mitmeid tunde aega võttev ubade ja herneste leotamine ning keetmine ei pruugi aga kõigile sobida. Siin tulevad appi külmutatud herned, mis maitsevad justkui oleksid värskelt aiast nopitud. Rohelised herned meeldivad ka lastele, kellele võib poetada neid nii kartulipudru, omleti, supi kui ka pannitoidu sisse, aga ka smuutisse või salatisse. Samuti saab neist mõnusa leivamäärde või pesto. Lisaks on rohelised herned ka üllatavalt head C-vitamiini allikad, eriti kui süüa neid toorelt või minimaalselt kuumtöödelduna.

Väidetavalt hoopis Ameerika põlisrahvastelt pärinevad aedoad, mida sageli kutsutakse Türgi ubadeks, sobivad süüa nii ubadena kui ka kaunadena. Sordiaretus on mõlema söömisviisi eelistajatele ka oma lemmikuid ja silmarõõmuks ka mitmeid erivärvilisi vilju aretanud. Nii kaunad kui ka oad on eriti head kiudaineallikad ning sisaldavad ka folaati, mis on oluline vereringele ja mõjutab isegi meeleolu. Pane tähele, et oluline on oad korralikult kuumtöödelda, et vältida lektiinide ja saponiinide toksilist mõju. Selleks peaks ube enne keetmist leotama ja rohke veega pehmeks keetma. Kaunad üksi vajavad vähem kuumtöötlemist. Hea võimalus on kasutada Härmavilja külmutatud aedube, mis tahavad vaid 2–3 minutit keetmist, säilitades nii ka oma ilusa erkrohelise värvi ja mõnusa värske maitse.

Erinevat värvi läätsed on head valguallikad ja sobivad väga erinevatesse toitudesse. Neid saab kasutada koguni magusates küpsetistes, aga võib süüa ka lisandina nagu teisigi kaunvilju – näiteks kartuli või pasta asemel. Läätsed sisaldavad küllaltki palju rauda ja rikkalikult B-vitamiine, mida vajame iseäranis kevadisel ajal väsimusega võideldes. Peale selle esineb kaunviljades rikkalikult mineraalainet molübdeeni. Sellest põnevast tegelasest on kuulnud vähesed, kuid meie organism vajab seda ensüümide tootmiseks ning valkude ainevahetuse ja maksa töökorras püsimise toetamiseks.

Tasakaalus veresuhkur, tugev immuunsus, korras kaal ja parem meeleolu

Kaunviljad aitavad säilitada täiskõhutunnet ning hoiavad oma mõõduka süsivesikusisalduse ja valkude tasakaalu abil korras ka veresuhkru. Tasakaalus veresuhkur on aga päevase energiastabiilsuse ja kaalukontrolli aluseks. Samuti leidub kaunviljades rikkalikult kiudaineid, mis toetavad meie soolestikus elavaid baktereid. Need omakorda mõjutavad meie immuunsust, kolesteroolitaset, meeleolu ja palju muudki, mida teadlased praegu põhjalikumalt uurivad.

Algajatel kaunviljasööjatel võib tekkida veidi rohkem kõhugaase, sest kõhubakterid pole kaunviljade seedimisega harjunud. Järjepidev harjutamine tekitab enamasti sõprussuhte ja probleem taandub, kuid alguses tasub kaunvilju süüa koos kergelt seeditavate köögiviljadega ning mitte lisada teisi valgurikkaid toiduaineid. Samuti ei tasu algajal kaunviljasõbral erinevaid kaunvilju kokku segada. Pea meeles, et kaunviljad ei sobi podagrahaigetele ja neile, kel on esinenud neerukive.

Kuigi kaunviljad on suurepärased valguallikad, tasub teada, et neis jääb puudu ühest asendamatust aminohappest – metioniinist, mida saab aga tasakaalustada oma menüüsse teraviljade lisamisega.

Nüüd aga kaunviljadega katsetama! Kiiresti valmivate roogade retsepte pakub konkursi „Aasta lemmikvili 2021” žürii teine liige, toidublogija Mari-Liis Ilover – proovi hõrgutavat hernepestot koos täisterapastaga või krõbedat pannirooga aedubadega.

Ära unusta anda oma häält aasta lemmikvilja valimisel kuni 18. aprillini SIIN. Kõikide hääletajate vahel loositakse igal nädalal välja mitmeid maitsvaid auhindu ja peaauhinnana lausa 2500 eurot!