Millimeetripaksuseid somen’i nuudleid, mis samuti Jaapanist pärit, valmistatakse nisujahust ja veest ning serveeritakse lisandina või suppides. Sarnasest tainast 2–4 mm paksuseid nuudleid nimetatakse udon’iks.
Täisterajahust tehtud nuudlid on hea vaheldus pastale, ent toiduvalmistamisel peab arvestama nende tunduvalt pehmema tekstuuriga.

Jaapanlaste soba-nuudlid valmistatakse tatrajahust. Mõnikord ka tatra-nisujahusegust ning lahedate lisanditega, näiteks matcha ehk rohelise tee puudriga. Soba-nuudlid valmivad aeglasemalt, mistõttu võiks neid mõne minuti keeta.

Tsellofaan- või klaasnuudliteks nimetatakse mungoatärklisest valmistatud imepeenikesi nuudleid, mida võib ka frittida. Neid meetritepikkuseid nuudleid müüakse pusades, mida võib mugavamaks söömiseks kätega peenemaks suruda või pärast keetmist noaga tükeldada. Kuumas vees leotamise järel on need tõepoolest läbipaistvad ja meenutavad tsellofaani. Jaapanis kutsutakse neid nuudleid ka romantiliselt kevadvihmaks.

Riisinuudleid valmistatakse veest ja riisijahust. Imepeenikesed vermišellid valmivad keevas vees 2–3 minuti jooksul, kuid neid võib ka kohe kuivalt õli sees frittida. Paksemad, tagliatelle’t meenutavad riisinuudlid valmivad 8 minutiga. Jälgi, et nuudlid ei küpseks üle, eriti kui plaanid neid veel vokiroas kuumutada.
Suppidesse võib riisinuudleid lisada eelneva kuumutamiseta.

SOOVITUS
Nuudlite valmistamiseks piisab, kui valada neile peale keeva vett. Soovitusliku “vanniaja” leiab alati pakendi
pealt. Osasid, näiteks tatranuudleid, keedetakse ka soolata vees. Pärast pehmenemist uhu nuudlid sõelal sooja või külma veega ning nõruta hästi. Vee temperatuur sõltub sellest, kas nuudlid lähevad külma või kuuma toitu. Arvesta, et lisanditeta kleepuvad nuudlid ajapikku üksteise külge.