„MasterChef Eesti“ teise hooaja võitja Ivari Vokk näitab meie videosarjas, kuidas kala ja kana ette valmistada ja praadida, kuidas nuge valida, muna keeta, majoneesi teha ja veel palju teisi olulisi ja lihtsaid nõkse, mis aitavad köögis mugavamalt ja kiiremini maitsva toidu valmis saada.

Õpime kartuleid keetma

Selgub, et kartuleid polegi niisama lihtne keeta! Seda saime teada „MasterChef Eesti“ episoodist, kus Margus Kiivri kartulid keesid suure hooga ja Orm juhtis tähelepanu, et kui kartuleid keeta hästi intensiivselt ja suurel kuumusel, keevad vaht ja tärklis keeduvette, mis muutub liimiks. „Kartul tahab saada sellist mõnusat leebet podinat, et ei läheks tärkliseleemeks,“ ütles Orm. Oma Maitsele kirjutas imestunud lugeja: vanaemad on ju alati õpetanud, et kartuleid tuleb keeta justnimelt kiiresti ja suurel kuumusel, et need vesiseks ei muutuks. Kuidas siis õige on? Vaata siit: Kuidas õigesti kartuleid keeta? Üllataval kombel eksitakse tihti ühe väga olulise reegli vastu

Kuidas õigesti smuutit teha?

Pärast raskeid jõulupraade ja aastavahetuse pidustusi saab smuutijoomine eriti suure hoo sisse - keha tahab nüüd raskest toidust puhkust ja enamike inimeste uusaastalubaduste hulka kuulub ka kaalust alla võtmine. Marjasmuutid on nende mõlema saavutamiseks kahtlemata väga hea ja kiire lahendus, aga arsti sõnul ei tohiks marjasmuutidesse üht väga levinud koostisosa tegelikult üldse lisada.

Ohtlik riis

Riis on üks soodsamaid ja lihtsamaid ning sotsiaalmeedias kaasa pakitava toidu „põhjana“ enim kasutatud toiduaineid. Pealtnäha ohutu, aga välismaa meedias on käinud läbi mitu lugu, kus paar päeva vana riisi söönud inimesed surid. Eesti Maaülikooli toiduhügieeni ja rahvatervise professor Mati Roasto selgitab, mis riisiga toatemperatuuril juhtub.

Mädaplekiga õuntest moosi keeta ei tohi

Mida teha õunte-pirnide-kõrvitsatega, millel on pisike mädaplekike peal? Eestlane lõikab riknenud koha pikemalt mõtlemata välja ning nosib rahulikult õunakest edasi või keedab sellest moosi. Selgub, et tegelikult nii teha ei tohiks. Põllumajandus- ja Toiduameti toiduohutuse osakonna nõunik Anneli Haugas ei soovita mädaplekiga puu- ja köögivilju mitte ühelgi kujul tarbida.

Väldi Napoleoni koogi tegemisel üht põhilist viga

Oma Maitse podcastis „Toidujutud“ vestles Paula Särekanno seekord Eesti kõige lahedama ja edukama kondiitri Õie Pritsoniga. Väga särtsakas ja meeleolukas vestluses saame Õie elu ja tegemiste kohta väga huvitavaid nüansse teada ja muidugi on kogenud meistril jagada ka olulisi soovitusi, kuidas küpsetamine alati õnnestuks. Pikemalt jäid Paula ja Õie peatuma Napoleoni koogil. Kas poe lehttainast saab head Napoleoni teha? „Saab küll“, kinnitab Õie. Õiele meenus humoorikas lugu: „Lõin kahvli Napoleoni koogi sisse ja see kuradi kook lendas kõrvallauda! Ma väga vabandasin nende härraste ees, aga nad said aru, millest jutt on. See oli nii kõva!“

Miks hakklihale suhkrut lisada tuleb?

„MasterChefi“ episoodis saime näha, kuidas Mart Haber oli hädas hakkliha pruunistamisega ning kohtunikud soovitasid tal lisada pisut suhkrut. Tundub kummaline, aga see soovitus töötas ja Mart sai hiljem oma roa eest kiita!

Maailma parima tuunikalasalati saladus

Oma Maitse podcastis „Toidujutud“ käis külas Tiina Kõresoo, kellega saatejuht Paula Särekanno rääkis pikalt ja põhjalikult Eesti restoranimaastikul toimuvast. Nagu ikka, piilusime ka koka külmkappi ning selgus, et Tiinal on alati kapis olemas karp tuunikala, millest ta valmistab väga maitsvat salatit.

Õpime lihakastet valmistama

Ühes „MasterChef Eesti“ episoodis läks Taavil liha praadimine nässu. Mees püüdis ajanappuses endast parimat anda ja kuhjas kastet valmistades panni toorest liha täis, mistõttu hakkas liha seal rohkem hauduma kui praadima. Orm andis talle selle peale paar väga olulist soovitust lihakastme valmistamiseks, mille peaks kõrva taha panema kõik kastmesõbrad!

Lööme vahukoore vahtu

Vahukoor on üks parajalt pirtsakas toiduaine, aga temaga mässamine on vaeva väärt, sest pehmest, õhulisest ja parajalt magusast vahukoorest mõnusamat lisandit on kookidele ja pirukatele, aga ka pannkookidele või näiteks kakaole raske leida. Aga vahukoorega tuleb varuda palju kannatust ja tähelepanu, sest vahe täpselt parajalt õhulise ja ülevahustatud tükilise „või“ vahel on umbes viis sekundit. Mida kauem vahukoor seisab, seda rohkem ta kokku vajub ja toasoojas hakkab see kiiresti „higistama“.

Kuidas see lugu Sind end tundma pani?

Rõõmsana
Üllatunult
Targemalt
Ükskõikselt
Kurvana
Vihasena