Meie igapäevast anna meile ... VÕILEIBA
Võileib ehk sändvitš on toit, mida valmistatakse ühest või mitmest viilust saiast/leivast ning ühest või mitmest kihist täidisest. Sai/leib võib olla ilma määrdeta või kaetud õli, või, sinepi või mõne muu maitserohkusega. Eesmärk on määrdel selge – äratada maitsemeeli ning anda võileiva ühismekki erinevat struktuuri.
Leiba ja saia oleme söönud ammustest aegadest saadik, kuid moodne võileib on siiski hilisema aja leiutis. Osade andmete järgi sai võileiva söömine alguse juba keskajal, kuid tegemist polnud siiski päris sama võileivaga, mida me nüüd tunneme. Tänapäeva võileib, kihiline sandwich, on pärit Inglismaalt.
Eestis oleme kasutanud võileiba erinevatel aegadel erinevat moodi. Hommikusöögiks, kiireks kõhutäiteks, turgutuseks kahe toidukorra vahel jne. Paar-kolmkümmend aastat tagasi toodi taldrikutäis erineva kattega lihtsaid võileibu lauale nii töisel kui ka kodusel koosviibimisel ja ka einevõileivad olid üksvahe populaarsed nii kohvikutes kui ka vastuvõttudel. Mõne aasta eest muutus äkitselt moekaks võileivatort.
Hoolimata võileiva tavapärasusest, on see meie igapäevaelus siiski sageli alahinnatud toit. Soojad saiad, võileivatordid, lahtised võileivad, kinnised võileivad, magusad saiad pakuvad kõik tohutul hulgal varieerimisvõimalusi. Miks mitte lasta ennast inspireerda taanlastest, kelle küllusliku kattega võileib – smørrebrød – on saanud lausa nende rahvustoiduks!
Võileibu valmistades on võimalik lasta fantaasial vabalt lennata. Kui ei ole tahtmist teha patenditud krevetivõileiba, kus ideaalse võileiva koostis ja krevettide arv, 45 tükki, on ette määratud ning kuhu paprika, sidruni, kurgiviilu või isegi salatilehe lisamine oleks andestamatu patt, on ju alati võimalik valmistada just oma krevetivõileiba.
