PEATOIMETAJA VEERG | Igaühele midagi

Astusin ühel õhtul läbi väga suurest toidupoest, kus olen kulutanud tubli ajajupi oma elust, ostes sealt kogu pere toidu ja esmatarbed.

Alailma oli see jäänud mugavalt tee peale ette, samas kui kodulähedane väike pood oli liiga väikese valikuga. Viimaste aastatega on tekkinud kodu ümber palju teiste toidukettide kauplusi ja endalegi märkamatult olen kõik vajaliku hoopis sealt kätte saanud.

Väiksem pood tähendab väiksemat ajakulu, kuigi tuleb tunnistada, et siis võib ette tulla tihedamat poeskäimist. Näiteks ühest poest ostan ma alati kartulit – suures võrkkotis, sest siis ei pea väiksemate koguste ostusoovi korral poes peadpidi kartulisahtlisse pugema, et sealt suuremaid mugulaid mullatolmu seest välja sobrada. Mis oleks üsna tüütu. Teises poes müüakse kohupiima, mida kolmes ülejäänus ei ole. Kohupiim on mahe ja veidi kallim. See-eest saab odavaimast poest kätte igapäevased leivad-piimad-saiad, või ja munad. Kodulähedus on tõesti mugav, isegi kui teed ümbrusele väikese ringi peale, et kõik asjad erinevatest poodidest kätte saada. See-eest saad täpselt seda, mida tahad.