Helsingi lõpetas lihatoitude pakkumise oma üritustel. Kas me peaks eeskuju võtma ja liha menüüdest samuti eemaldama?

Helsingi linn otsustas astuda julge sammu ning pakkuda oma avalikel üritustel, seminaridel ja kohtumistel edaspidi vaid selliseid roogasid, kus liha sees ei ole.

Menüüsse jäävad taimetoit ja vastutustundlikult püütud kala. Eesmärk on muidugi keskkonnasääst ja seetõttu on loobutud ka ühekordsete nõude kasutamisest, vahendab Helsingin Sanomat.

Kogu maailm liigub praegu sellises suunas, et liha soovitatakse süüa pigem vähem ning suurem rõhk pannakse taimse toidu väärtustamisele, aga eestlastele on liharoad alati vägagi meeltmööda olnud.

Toitumisterapeut Kristel Ehala-Aleksejevi sõnul söövad mõned tema vastuvõtule jõudnud mehed koguni kilo lihatooteid päevas. Peamiselt on tema patsientide laual kodune kotlet, kanapasta ja viinerpirukas. Väga palju on menüüs poolfabrikaate: vorstid, vorstikesed, viinerid ja sardellid vaatavad suurtes kogustes vastu paljude patsientide toitumispäevikutest ning isolatsioonitingimustes on olukord veelgi nukramaks muutunud. Eesti mehe dieet on üldse vägagi lihakeskne. “Kui me võtame toitumissoovitused, kus ka väga suurt kasvu ja füüsiliselt aktiivsete meeste puhul ei peaks päevane lihatoodete kogus ületama 4-5 portsjonit, siis toitumispäevikute alusel on tavapärane 6-7 portsjonit ja enam. Üks portsjon on näiteks 50 -60 grammi kuumtöödeldud lahjemat kanaliha või 35 g kuumtöödeldud sea- ja veiseliha (vt. toitumine.ee). On neidki patsiente, kes söövad igapäevaselt üle kilo liha,” tõdeb tohter. Loe pikemalt: Toitumisterapeut Kristel Ehala-Aleksejev: eesti mehed söövad liiga palju liha, nende menüü on ühekülgne ja äärmselt ebatervislik

Seda arvesse võttes tahaksimegi teada, mida teie Helsingi otsusest arvate ja kas võiks selliseid muutusi ka Eestis vaikselt sisse tooma hakata.