Koolikokk imestab: milline täiskasvanu saaks euro eest iga päev mitmekülgselt ja tervislikult söönuks ja jääks sellega rahule?
(22)Teate ju küll irinat, et arstid ei tea midagi, valitsus on rumal ja koolitoit ei kõlba kuhugi. Seda elutervem on viimase väite kummutamiseks jõuda Vodja kooli. Mida teha julmas linnadžunglis räsida saanud ja stressis lastega, kuidas aidata teismelist, kes on enda õlule võtnud liiga palju muresid? Aastaid tagasi sai selle väikese kooli eesmärgiks pakkuda õpilastele võimalust kasvada looduslähedases keskkonnas, et nad end parimal moel üles leiaksid ja täiskasvanuna saaksid olla just nemad ise. Seda arengut toetab Vodjal kõik, ka koolitoit ja selle eest hea seisev kokatädi Kristiina Krönkvist.
Märtsikuus tähistatakse rahvusvahelist koolitoitude päeva, selle puhul avaldame uuesti Oma Maitse septembrinumbris ilmunud loo.
Koolikokk Kristiina on siiralt rõõmus, kui tal õnnestub lillkapsavihkajast poiss panna sööjale endalegi ootamatult pastinaagi-lillkapsapüreesuppi armastama. Või kui on köögiviljapitsa ... “Ega nad seeni ka ei taha, aga siis ma panen kõik toauksed ja aknad kinni ja lasen seened ruttu vurr! kombainist läbi. Panen pitsa peale ära ning teen luugid ja uksed jälle lahti. Seeni nad tõesti ei taha. Aga seen annab sinna liha maitse. Mõni küsib, et ega seal seeni ole. “Ei-ei, seeni ei ole.” Ja siis matsutab ja sööb.”
