Ekspert selgitab: kuivõrd lõhna- ja maitsemeel pikaajalise suitsetamisega muutub ja miks kaasneb sellega ka tohutu vajadus ebatervisliku toidu järgi?

Neil, kes armastavad peeneid maitseid ja häid lõhnu ning oskavad toidu puhul hinnata visuaali-lõhna-maitse täisbuketti, tasuks sigarettidest kauge kaarega ringi käia. Suitsetamine nüristab kaht meelt niivõrd, et inimene ei saa ise arugi, kuivõrd paljust ta tegelikult ilma jääb. Pealegi võib vähenenud maitsetunnetus viia ohtlike terviseprobleemideni: kui aru ei saa, et toit juba on soolane ja sinna veel ja veel soola peale raputada, mõjub see tervisele kahtlemata hävitavalt. Hea uudis on see, et maitse- ja lõhnataju on võimalik vähemalt mingis ulatuses tagasi saada.

Tervise Arengu Instituudi terviseriskide ennetamise keskuse vanemspetsialist Anna-Liis Kulpas selgitab täpsemalt: “Sisse hingates edastavad nina tagaosas olevad haistmisnärvid inimese ajju signaale, andes seeläbi märku, mis lõhna inimene tunneb. Aja jooksul kahjustab suitsetamine neid närve, mille tulemuseks on vähenenud haistmismeel. Pikemaajaline suitsetamine võib neid retseptoreid jäädavalt kahjustada. Suitsetamine ei mõjuta ainult nina närve, vaid kahjustab ka maitseretseptoreid, vähendades inimese võimet tunda maitset. Seega lõhna- ja maitsetaju kadumine hakkab peale juba esimese sigareti tõmbamisest, kuid olulist rolli meie elus hakkab mängima see siis, kui inimene on juba ahelsuitsetaja.

Seda, kui palju need vähenevad, ei saa öelda, sest väga palju oleneb sellest, kui palju ja millised harjumused suitsetamiseks on. Näiteks siseruumides suitsetamist harrastav inimene kaotab enda maitse ja lõhnataju kiiremini kui väljas suitsetav inimene. Suitsetajatel, kes tarbivad 20 või enam sigaretti päevas, oli märkimisväärselt suurem risk kahjustada mõlemat meelt.

Esmalt hakkab inimesel kaduma lõhnataju ja sellega on seotud tugevasti ka maitsetaju. Maitsehäire on põhjustatud peamiselt nikotiinist ja tõrvast — kahest tubakas sisalduvast kahjulikust ainest, mis kahjustavad inimese maitsemeelt: suus olevaid pisikesi struktuure, mis on seotud maitsete tundmisega. Lõhnataju kadumine suitsetajatel väljendub väga hästi selles, et nad ei tunne enda ega teiste riiete küljes näiteks suitsuhaisu, aga teistele inimestele on need väga selgelt tajutavad.

Maitsemeele kadu paneb ebatervislikult sööma

Maitsetaju kadumine võib põhjustada seda, et toidu paremaks muutmiseks lisab inimene sellele liiga palju suhkrut või soola. See võib olla väga suureks probleemiks neile, kellel on teatud haigusseisundid, näiteks diabeet või kõrge vererõhk. Rasketel juhtudel võib maitsekaotus põhjustada isegi depressiooni. Põhilised tervisemured, mis rohke soola ja suhkru lisamisega toidule tekivad, ongi näiteks pidev puhitustunne kõhus, kõrgenenud vererõhk, neerupuudulikkus ning lisaks isegi maovähk, insult ja mäluhäired. Seega inimesed, kes suitsetavad on lõhna- ja maitsemeelte kadumise tõttu suuremas riskirühmas kogemaks ülaltoodud tervisemuresid. Lisaks sellele söövad inimesed maitsemeelte kadumise tõttu liiga palju rasvarikkaid toite, mis põhjustab ülekaalulist ja tihti ei tunne nad ära toitu, mis on näiteks vanaks läinud või kuidagi teisti reostunud ja sellega omakorda kaasneb suurem risk inimese terviseseisundile.

Muutused ilmnevad juba 2 päeva pärast viimast sigaretti

Nagu ka suitsetamisteekonna alguses hakkab lõhna- ja maitsetaju kaduma esimese sigaretiga, on võimalik neid tajusid taastada juba 48 tunniga pärast loobumist. Muidugi on siin väga suur seos jällegi sellega, millised meie suitsetamisharjumused varasemalt olid, aga uuringud ütlevad, et 48 tunni möödudes meie maitse- ja lõhnataju juba näitab paranemismärke. Aga tee täieliku taastumiseni võib kesta kuid.

Seega, jah, maitse- ja lõhnataju taastuvad järk-järgult pärast suitsetamisest loobumist. Suhteliselt lühikese aja pärast metaboliseerub nikotiin ja see väljub inimese kehast. Samal ajal normaliseerub inimese neurotransmissioon ja meeled taastuvad. Kahjustatud maitsemeeled ja haistmismeeled taastuvad suhteliselt kiiresti ja inimese võime maitsta maitsvat toitu on üks suurimaid hüvesid, mida saab suitsetamisest loobumise teel tehtud jõupingutuste eest.

Otseselt vanuse ja suitsetamisega seotud maitse- ja lõhnataju kadumisega ei ole seost leitud. Küll aga on täheldatud, et suitsetajal, kellel esineb veel mõningaid kaasuvaid haigusi nagu Parkinsoni tõbi või Alzheimer või on inimene näiteks läbimas keemiaravi, on nende meelte kadumise tõenäosus veel suurem ja ka tugevam. Kuna sarnased haigused kimbutavad üldiselt vanemaid inimesi, siis on nendel ka suurem risk maitse- ja lõhnataju kadumiseks.”

Kas katsejänesed märkavad erinevusi?

Sigarexiti kampaanias inimesi suitsetamisest loobuma utsitavad Jüri Pootsman ja Valter Soosalu, kellel on mõlemal umbes 10 aastat sigaretisõltuvus olnud, tunnistavad, et kuigi suitsetamisega on tänaseks päevaks kõik, ei oska nad maitse- ja lõhnataju osas erilisi muutusi märgata. Valter lõpetas juba möödunud aastal, kuid ta ütleb ausalt, et ainus muutus, mida tema on täheldanud, on see, et riided ja käed lõhnavad pärast sigarettidest loobumist paremini. “Loomulikult on õhk mu ümber nüüd puhtam. Seega on ka lõhnad ja maitsed iseenesest puhtamad,” ütleb Valter. Tema sõnul on suitsetamisest loobumisega ka söögiisu kasvanud, aga see on pigem seotud sõltuvuskäitumisega.
Jüri loobus suitsetamisest alles jaanuaris, nii et temal ei ole veel eriti pikalt puhast elu olnud nautida. “Muutus on pigem enesetundes ja energiatasemes. Lõhna- ja maitsetaju muutust ma ei ole tajunud, aga see ei tähenda, et need muutused ei võiks veel tulla, kui ma samamoodi jätkan,” on ta optimistlik.

Loe kindlasti: SUITSETAJA MENÜÜ | Milliseid vitamiine ja mineraalaineid vajab suitsetaja teistest enam ja missugune peab olema suitsetaja toiduvalik?