Kuidas hoida seedimine tasakaalus?

Enamik meist teab tunnet, kui enesetunne pärast sööki muutub kehvaks, kõht valutab või pakitseb imelikult. Mis meiega sel ajal tegelikult toimub? Kuidas magu hakkab seedimiseks vajalikku hapet rohkem tootma kui vaja ja millal juhtub vastupidi?

Tänapäeva kiire elutempo pakub ohtralt eduelamusi, eeldab pidevat õppimist ja muudatustega kohanemist. Ent see võib saada üsna märkamatult takistuseks tervisliku toitumise põhimõtete järgimisel. Ilmselt on paljudele tuttav, et hommikusöögiks napib aega, lõunal on ainult hetk midagi kiiresti suhu pista ja alles õhtul saab kõhu korralikult täis süüa. Kuid et päev on olnud väsitav, tundub toidu valmistamine liiga aeganõudev tegevus, mistõttu langeb valik valmistoitude ja restoranides pakutava kasuks. Sellise toitumise tulemuseks on sageli ebamugavustunne kõhus, kõhupuhitused, kõrvetised ja teised seedehäired, mis ärritavad ja tekitavad muret ning segavad elu nautimist. Need sümptomid on küll mööduvad, kuid vajavad siiski tähelepanu. Mao happesusest on palju räägitud, kuid segadus on ikka suur. Selle all mõeldakse vesinikkloriidhappe sisaldust maomahlas. Maohappel on mitu olulist funktsiooni seedimisprotsessis: bakteritsiidne toime; osaleb valkude denatureerimisel; loob optimaalse keskkonna maoensüümide tööks; aktiveerib kõhunäärme aktiivsust ja soodustab toidu seedimist ja liikumist maost soolde. Maohappesuse muutused – mao üle- ja alahappesus – võivad olla tingitud maonäärmete tööst ja limaskestade seisundist.