Kas stress teeb paksuks?
Inimeste stressitaluvus on erinev. Kui ühed unustavad tõreda kliendi või ülemuse pahameele mõne minutiga, siis teiste jaoks võivad ka palju tühisemad igapäevamured viia tugeva pingestatud olekuni. Sageli muutuvad stressiseisundis meie söömisharjumused: kes hakkab toidust lohutust otsima, kellel aga kaob söögiisu sootuks. Kui olukord on lühiajaline, pole tagajärjed küpsisekarbi tühjendamisel nii rasked. Kui krõpsupakist leevendust otsides välditakse aga tegeliku (pikaajalisema) probleemiga tegelemist, võib ülesöömise tagajärjel kogunev kehakaal muutuda juba uueks stressitekitajaks. Neil, kellel stressiperioodil söömine hoopis tagaplaanile jääb, on aga oht toitainete ja energia puudujääkideks. Pikaajalisel söömise vältimisel võib välja kujuneda alakaal ning tekkida rida tervisehäireid, mis mõjutavad nii välimust kui ka tervist. Näiteks võivad küüned ja juuksed hapraks muutuda ja nahk hakata liigselt kuivama. Toitainete puudus võib kaasa tuua ka kehvveresust, väsimust, luude nõrgenemist, tähelepanuprobleeme, krampe, südame rütmihäireid jm. Kui pingulolekusse suhtuda teadlikult, võib õige söömine omakorda ka psüühikat toetada.
