Kõik, mida pead teadma porrust — mida ostes tähele panna, kuidas säilitada ja mida sellest valmistada saab

Keiser Nero olevat söönud porrut, et parandada oma lauluhäält, waleslased kandsid seda lahingusse minnes sõjakiivril, tütarlapsed olevat pannud porrut padja alla, et näha unes tulevast abikaasat. Porru on kuumutades leebem kui sibul ja kõigele lisaks tervislik köögivili.

• Porrut poes valides eelista väiksemaid ja keskmise suurusega vilju, sest need on õrnema tekstuuriga. Ka on paremad tihedad ja sirged varred, mille valkjas varreosa on suhteliselt pikk.
• Laukudele iseloomuliku lõhna annavad porrule orgaanilised väävliühendid. Võrreldes sibula ja küüslauguga on porrus neid ühendeid oluliselt vähem. Sellest ka mahedam maitse ja muhedam lõhn. Erinevalt sibulast ja küüslaugust, mida kasutatakse siiski kui maitsestajaid, on mahedamaitseline porru arvestatavates kogustes söödav köögivili.
• Väävlit sisaldavate eeterlike õlide tõttu on porrul seedimist soodustav ja söögiisu tekitav toime.
• Värskes porrulaugus leidub foolhapet, rauda ja kaaliumi. Lisaks on ka C- ja B6-vitamiini, magneesiumi, kaltsiumi ja vaske.
• Porrusid tarvitatakse nii toorelt kui ka kuumtöödeldult. Kuumutamisega ei maksaks siiski liiale minna, piisab klaasjaks küpsetamisest, sest siis kaob taime krõmpsuv olek ja eripärane maitse.