Toidutalumatus - kas 21. sajandi haigus?
Põhjus on enamasti selles, et varjatud toidutalumatust pole teadlased väga palju uurinud ning väheseid teadusartikleid, mis selle esinemist ning testidega kindlaks tegemise võimalust kinnitavad, varjutavad internetis levivad n-ö antiartiklid, mis talumatusest pigem tänapäevase moehulluse teevad. Toidutalumatus on kasvav probleem ja pole kindlasti viimasel ajal tekkinud moehaigus, kuigi see võib esmapilgul nii tunduda. Juba Hippokrates kirjeldas üle 2000 aasta tagasi toidust tekkinud ebameeldivaid sümptomeid.
Üsna murettekitav on ka asjaolu, et paljud inimesed ei tee vahet talumatusel ja allergial ning ekslikult loetakse need samaks probleemiks, mistõttu võib õige põhjus jääda välja selgitamata. Tegelikkuses on tegemist kahe täiesti erineva tervisehäirega. Kummagi tuvastamiseks tuleb teha erinevad testid ning on kasutusel erinevad ravimeetodid.
Toiduallergia on organismi ülitundlikkus mingi kindla toiduaine suhtes, mille korral tekivad organismis toiduainevastased ained – IgE immunoglobuliinid ehk antikehad. Vastuainete reageerimisel toidule vallandubki allergia. Toiduallergia avaldub peaaegu hetkega, sümptomid tekivad sageli kohe vahetult pärast toiduaine tarbimist. Allergilist reaktsiooni tajub inimene üsna arusaadavalt. Mõnikord võib ka talumatus anda allergiale sarnaseid reaktsioone, kuid sellisel juhul annavad allergiatestid negatiivse vastuse.
Toidutalumatuse korral inimese keha IgE antikehasid ei tooda ning reaktsioonid mittetalutavale toidule on aeglased ja kroonilised. Vaevused ei ilmne koheselt pärast toiduaine söömist, vaid kuni 72 tunni pärast ning võivad hõlmata keha mistahes organsüsteemi, kutsudes esile erinevaid haigussümptomeid väsimusest kuni raskete seedehäireteni. Tervisemured annavad tunda vähehaaval, kuna mittetalutava toiduaine pideva söömise tagajärjel tekkivad toksiinid kuhjuvad.
Aastate möödudes muutuvad probleemid krooniliseks, inimene hakkab kannatama kõhuvalu, seedehäirete, liiges- ja peavalu, nahaekseemi, ärritunud soole sündroomi, kroonilise väsimuse, depressiooni, hüperaktiivsuse ning teiste terviseprobleemide all. Veel võib tõusta kehakaal.
Oluline on teada, et häire põhjustajaks pole kunagi mingi konkreetne toiduaine, vaid selle toiduaine talumatus konkreetse isiku poolt. Meditsiinis on ametlikult kinnitatud kaks talumatuse vormi: laktoositalumatus ja tsöliaakia. Esimesel juhul põhjustab terviseprobleeme lehmapiimas olev piimasuhkur ning teisel juhul teraviljavalk. Laktoositalumatuse korral esineb organismis laktoosi ehk piimasuhkru lagundamiseks vajaliku ensüümi laktaasi puudus. Tsöliaakia on aga autoimmuunhaigus, mille puhul soole limaskesta rakud hävivad ja selle vallandajaks on toidust pärit gluteen. Kahjuks leidub gluteeni sisaldavaid teraviljatooteid ja lehmapiima aga enamikus meie toitudes. See asjaolu tingib üsna suure eelnevate talumatuste esinemise.
Kahjuks pole need kaks toiduainet ainukesed, mis talumatust tekitavad. Üha rohkem leidub inimesi, kellel põhjustavad varjatud toidutalumatust kaunviljad, köögiviljad, muna, kala või teised toiduained. Seega on nende toiduainete ring üsna lai.
Varjatud toidutalumatuse põhjused pole veel päris selged, kuid tõenäoliselt on need osaliselt seotud immuunsüsteemi häiretega, mida omakorda põhjustavad mitmesugused tegurid: toidu puudulik lagundamine ja sooleseina läbilaskvuse suurenemine, toitudes kasutatavad tehisaineid, mis meie organismile on tundmatud, keskkonna saastumine, inimeste kokkupuutumine keemiliste ühenditega ja ka stress.
Kuna tsöliaakia ja laktoositalumatus on meie meditsiinis diagnoositavad, saavad inimesed nende probleemide korral kiirelt abi. Raskem on aga teiste talumatuse vormidega ja nende avastamine pole alati nii lihtne. Seega kannatavad ebamääraste sümptomite käes väga paljud inimesed. Tihti juhtub nii, et inimene on oma murega pöördunud paljude erialaspetsialistide poole, kuid kuna ühtegi haigust ei leita, mida ravida, siis varjatud talumatusest põhjustatud vaevused kestavad.
Kas talumatuse diagnoosimiseks valida test või on muu võimalus? Kindlasti on testidest palju abi, kuid siiski ei tasu neid tulemusi võtta ainuõigetena. Mõne inimese puhul on tulemus 100% õige ja ka kaebuste käes vaevleja on ise tajunud samu toiduaineid vaevuste põhjustajana, kuid mõnel tekib mitmel erineval põhjusel vastuolusid. Seega ei saa alati ainult testile toetuda ning tuleb teha valikuid. Testide puhul on oluline, et tuleb osata neid ka õigesti tõlgendada ning seda mittevaldav inimene võib kasu asemel tervisele hoopis kahju põhjustada.
Alati on võimalus ka ise katsetamise teel kontrollida, milline toiduaine talumatust põhjustab. Selleks tuleb toiduaineid ükshaaval oma menüüst välja jätta ja jälgida, kas seejärel vaevused kaovad. Minu kliendid on ka sel viisil talumatust põhjustavatele toiduainetele jälile jõudnud. Loomulikult nõuab see järjepidevust ja toitumispäeviku täitmist ning aegagi kulub selleks omajagu. Sellest hoolimata on oma keha kuulamine talumatuse väljaselgitamisel väga hea abimees.
Kindlasti ei tasu erinevate terviseprobleemide tekkimisel, mis kohe diagnoosi ei leia, endal ise haigust diagnoosima hakata, vaid tuleks pöörduda perearsti, toitumisterapeudi või -nõustaja poole, kelle abiga saab vajadusel soole limaskesta toetamiseks toitumist muuta. Kui jätta menüüst välja mingid toiduained, siis tuleks need asendada teiste samaväärsetega, et ei tekiks toitainepuudust ning menüü oleks ka edaspidi täisväärtuslik ja tasakaalus.
Kas teatud toiduainetest tuleb talumatuse korral igaveseks loobuda? Seda on väga raske öelda. Tsöliaakia ja laktoositalumatuse korral tuleb talumatust põhjustavatest toiduainetest igaveseks loobuda, sest kui gluteen ja piim menüüst välja jätta, siis võib inimene end taas täiesti tervena tunda. Kui neid toiduaineid uuesti tarbima hakatakse, ilmnevad sümptomid uuesti. Teiste talumatuse vormide korral tuleb osadest toiduainetest loobuda mõneks kuuks, teistest kogu eluks või tarvitada neid vähe ja harva. Kui soolestik ei ole terveks ravitud ja ensüümsüsteemid ei tööta korralikult, kuid hakatakse taas tarbima talumatust tekitavaid toiduained, algab kõik otsast peale ja terviseprobleemid ei kao kuhugile.
Kõige paremaks raviks talumatuse korral on talumatu toidu menüüst eemaldamine. Toidutalumatus on teema, millesse peaks kindlasti tõsisemalt suhtuma, rohkem süvenema ning mis vajab põhjalikke uuringuid ja teadlaste abi, et leida aktsepteeritavad võimalused talumatuse diagnoosimiseks. See annab võimaluse paljudel inimestel oma elu täisväärtuslikumalt elada.
