KETODIEET — poolt ja vastu!
Ketogeeniline dieet ehk ketodieet pärineb 1920ndatest, mil arstid soovitasid seda teatud haiguste puhul, kuid tänapäeval on ketodieet juba laiemalt levima hakanud. Dieedil on ka mitmeid kuulsaid järgijaid, näiteks Halle Berry ja Kourtney Karadashian. Palju pühendatakse teemale ruumi ka sotsiaalmeedia lehekülgedel. Enne sellega iseseisvalt alustamist tuleks siiski kuulata ära ka arstide ja toitumisnõustajate arvamused ning välja uurida, mida ketodieet endast täpsemalt kujutab.
Mida ketodieet endast kujutab?
Ketogeeniline dieet tähendab väga väikeses koguses süsivesikute tarbimist või nende täielikku välja jätmist. Nii viiakse keha olukorda, mida kutsutakse ketoosiks. See tähendab, et keha sunnitakse energiaallikana põletama ketoosi käigus rasvadest kujunenud ketoonkehasid, mitte süsivesikuid, ning usutakse, et selline rasvade põletamine viibki kaalulanguseni.
Nagu iga teinegi dieet piirab ka ketodieet söödava toidu koguseid, kuid samas seab väga ranged piirangud ka toidugruppidele. Ketodieedi pidaja päevane kalorihulk peaks koosnema 75% rasvadest, 20% valgust ning 5% süsivesikutest, mis on võrdlemisi harjumatu toitainete vahekord võrreldes teiste dieetidega. Ketogeenilise dieedi järgija peaks oma toidulaua katma kala ja mereandide, juustu, liha, muna, tavalise jogurti, rasvade ja madala süsivesikusisaldusega köögiviljadega, mis tähendab kartulite ja porgandite välja jätmist. Veel tuleb toidusedelist eemaldada puuviljad, leiva- ja pastatooted, kaunviljad ning kõik tooted, kuhu on suhkrut juurde lisatud.
Ketodieet võib olla väga tõhus kaalulangetamisviis
Ketodieeti on raske pikka aega järgida, kuid dieet on näidanud kiiret kaalulangust juba lühiajalise järgimise puhul. Ketodieet on ka väga hea abivahend ülekaalulisusega võitlemisel, kuid seda tuleb kindlasti teha arsti järelvalve all.
Nagu teistegi uute tervisetrendide puhul kaasneb ka ketodieediga teatavaid negatiivseid külgi, mille pärast arstid ja toitumisnõustajad muret tunnevad. Eriti suure küsimärgi all on dieedi mõju tervisele ja realistlik võimalus dieeti pikaajaliselt järgida. Uue dieediga kohanemise perioodil võib inimene tunda peavalusid, väsimust, pearinglust, kerget iiveldust, keskendumisprobleeme ja ärrituvust, sest keha peab kohanema väga äärmusliku toitumisplaani muutmisega. Toitumisnõustaja Kristin Kirkpatrick proovis aga dieedi ka ise ära, et teada saada, mida kliendid täpselt tunnevad. Tema sõnul on algus väga raske, kuid tulemuste nägemiseks peab vastu pidama ja dieeti edasi pidama.
Pikaajalised uuringud puuduvad
Teada on, et ketogeeniline dieet võib juba lühiajalisel järgimisel olla väga tõhus kaalulangetamisviis, kuid puuduvad teaduslikud uuringud pikaajalise järgimise kohta. Dietoloog Ginger Hultin on avaldanud arvamust, et ketodieet võib põhjustada neerukahjustusi, toitainete puudujääke, vedeliku puudust, kõhukinnisust, väsimust ja iiveldust. Nii range dieedi järgimisel peaks alati nõu pidama oma arstiga.
Veel kardetakse ketogeenilise dieedi mõju inimese südamele, sest dieet näeb ette suures koguses liha ja küllastunud rasvhapete söömist, mida tavaliselt soovitatakse vältida. Loomsed tooted sisaldavad palju küllastunud rasvhappeid ja loomset valku, mis tõstab veres LDL ehk halva kolesterooli sisaldust. See aga tõstab südame- ja veresoonkonna haiguste riski.
Veel kasulikke omadusi peale kaalulanguse
Ketogeenilise dieedi puhul on leitud veel kasulikke omadusi. Näiteks 1920ndatel võeti dieet kasutusele epilepsia ravimiseks, sest märgati, et see vähendab haigushoogude teket. Väiksemad uuringud on näidanud positiivseid tulemusi ka naiste puhul, kes on diagnoosiks saanud polütsüstiliste munasarjade sündroomi. Uudised on head ka diabeetikute jaoks, sest ketodieet tasakaalustab veresuhkru taset. Mõnede uuringute kohaselt on võimalik ketodieediga ennetada ja ravida ka teatud vähiliike.
Paistab, et ketogeeniline dieet on kõvasti kanda kinnitamas ja trendide hulgast veel nii pea ei kao. Nii äärmusliku toitumise muutumise korral tuleks siiski nõu pidada oma arstiga ja igasugustele muutustele kehas tähelepanu pöörata. Lühiajaliselt toimib see küll tõhusa kaalulangetajana, kuid põhjalikumate tulemuste ja tervise mõjude teada saamiseks on tarvis pikaajalisi uuringuid.
Kommenteerib kulturist ja treener Ott Kiivikas:
Lühiajaliselt sobib kaalulangetamiseks igasugune dieet, kus piiratakse kaloreid või keeratakse teatud makrotoitainete vahekorrad täiesti peapeale, kuid pikas perspektiivis näitavad minu kogemused 25 aasta jooksul, et need ei ole jätkusuutlikud. Süsivesikute vähendamine on enamus dieetide põhiliseks toimemehhanismiks, sellest tulenevalt ka kiire kaalulangus dieedi alugses (olgu öeldud, et iga gramm süsivesikuid seob organismis 3 grammi vett ja kui süsivesikuid piirata, siis algne suurem kaalulangus toimub just vedeliku, mitte rasva arvelt). Teiseks probleemiks on see, et kuna aju kasutab valdavas osas oma tööks glükoosi, siis madala süsivesikute taseme korral ja suhkrute puudumisel halvab see tugevalt mõtlemisvõimet (inimene kipub palju unustama ja ei talu pikalt mõtlevat laadi tööd). Kolmas aspekt on treeniv inimene — suhteliselt ruttu tuleb trennis n-ö haamer, kuna glükogeenivarud on nullis, siis pikalt treenida lihtsalt on väga keeruline ja raske. Seega kokkuvõtvalt — igasugused äärmused ei ole pikas perspektiivis lahendused tekkinud probleemidele ja tasakaalustatud toitumise ja liikumisega on võimalik ennast samuti vormi viia ja ka vormi elukestvalt säilitada.
Allikas: www.huffingtonpost.com
LOE LISAKS:
