Erinevad mikroorganismid ei ole olulised pelgalt meie sooletrakti terviseks, vaid kannavad hoolt toitainete lõpliku lagundamise, paljude vitamiinide sünteesi ja mineraalide imendumise eest. Meie bakteriaalse vennaskonna õlgadele langeb kohustus kaitsta meid halbade välismõjutuste eest ning vahetada oluliste biomolekulide sünteesimise abil infot iga viimse kui keha organiga. Meie mikrofloora ei ole pelgalt bakterid, seened ja ainuraksed, see on oluline informatsioon, mis annab kehale tagasisidet nii mikro- kui makrokosmoses toimuva kohta.

Olen palju kirjutanud hapendatud toitude rollist kõrge immuunsuse hoidmisel, kuid raskematel juhtudel vaid nendest ei piisa. Kuidas valida oma tervise toetamiseks õigeid probiootikume? Turul laiutab ju kümneid ja kümneid tooteid, millesse peaksime panustama?

Järgnevalt toon ära paar olulist näpunäidet, millest soovitavad lähtuda ka äsjasel terapeutilistele toidulisanditele pühendatud konverentsil kõnelenud eksperdid.

Vali lisand, millesse on kaasatud arvukalt erinevaid tüvesid

Tõeliselt väekas lisandis on omavahel põimunud erinevad, sümbiootiliselt toimivad bakteriaalsed jõud. Kõik bakterid vajavad oma kõrvale teisi, nendega sünergiliselt tegutsevaid tüvesid. Koostöö viib edule ja just õnnestunud kogukond on see, mis üksteisel toimetada aitab. Pole erilist mõtet valida lisandit, kus on sees vaid paar bakteriliiki.

Vali probiootikum, millel on lisaks bakteritüvele kirjas ka konkreetne, kliiniliselt tunnustatud alaliik

Oleme küll kõik inimesed (Homo sapiens), kuid samas väga erinevad – mõnel meist on sinised silmad, mõned pruunid, mõni meist on pikk ja habras, teine aga tugev ja lühike. Ka bakteritüvedel on kümneid alaliike, ning mitte kõiki neid pole kliiniliselt uuritud. Nii nt. on olemas Lactobacillus Acidophilus La-14, L. Acidophilus PXN35, samuti L. Acidophilus dds 1 jt.

Konkreetse vaevuse puhul oleks mõttekas kontrollida, kas bakteritüvi ja selle alaliik ikka adresseerib konkreetset probleemi. Mõned neist on nt. suurepärased depressiooni või autismihäire puhul, samas ei pruugi aga avaldada erilist mõju hormonaalsüsteemile. Mõni teine on parim helikobakteri korral, kuid ei oma mingit toimet reisil tekkivale kõhulahtisusele.

Erinevad bakteritüved ja nende alaliigid aktiveerivad kehas väga erinevate tsütokiinide ehk signaalmolekulide (s.h. interleukiinide) tootmist, millest osa võivad esile kutsuda ka nt. autoimmuunhaiguse süvenemist. Nii nt. tuleb rosaatsea puhul ilmtingimata vältida L. bulgaricus, L. reuteri ja L. casei tüvesid, kuna need tõukavad haigust veelgi takka.

Samad histamiini tootvad bakteritüved ei sobi ka paljude teiste histamiini talumatusega kaasnevate konditsioonide puhul. Kliiniliselt tõestatud alaliigid võivad seevastu toimida vägagi tõhusalt. Just hiljuti kogesin juhust, kus klient sai aastaid kestnud sooleprobleemidele leevendust juba paari nädala jooksul peale probiootikumide vahetust. Niisiis otsige tüve taga numbrit, mis aitaks selgusele jõuda, millega üldse tegu on.

Vältige probiootikume, milles juba sisaldub prebiootikum (nt. inuliin või fruktooligosahhariidid (FOS)

Uuringud on näidanud, et kiudaine ehk prebiootikumi lisamisega tootele võib ajapikku kaasneda niiskuse tõus, mis võib bakterite arvukusele ja töökindlusele saatuslikuks saada. Sel juhul ei pruugi Teie tootes tarvitamise hetkeks enam pakendil märgitud koguses aktiivseid, kolooniaid moodustavaid baktereid olla.

Vali lisand, mis on pulbri või kapsli kujul!

Tabletiks pressimine nõuab tugevat survet, mis ei pruugi bakterite jätkusuutlikkusele just kasuks tulla. Eelistada tuleks pulbri või kapsli kujul lisandeid, mis on näidanud uuringutes võimekust mao happelises sisus ellu jääda.

Ja lõpetuseks: rohkem pole alati parem!

Paljude konditsioonide puhul võib suur kogus probiootilisi baktereid vallandada kehas raske Herxheimeri reaktsiooni ehk ägeda puhastumise, mille puhul tervis hoopis viletsaks võib minna. Seega tuleks alustada pigem tasa ja targu, keha detoksiprotsessi võimalikult erinevate vahenditega toetades ning parem veel, kui õppinud terapeudi juhendamisel.