10 miljonit potti aastas: salatikasvatus ilma keemiliste taimekaitsevahenditeta Tartus
Laiuvad roheväljad on muljet avaldavad ja mis peamine – kõik see on nagu enda kodus kasvatatud, ilma keemiliste taimekaitsevahenditeta. Kas ja kuidas see võimalik on? Milliseid maitsetaimi eestlased kõige enam eelistavad ja kui palju salatitaimi mulda pannakse? Seda aitab selgitada Tartu kasvuhoonete omaniku Grüne Fee agronoom Eneli Feldmann.
10 miljonit potti aastas
Tartu külje all asuvad 6,5-hektarised kasvuhooned teeb eriliseks just see, et seal kasvatatakse kõiki tooteid aasta ringi. Taimed kasvavad n-ö kasvuliinidel, mida on hektari kohta 22 tükki. Iga päev toimub kõikidel liinidel nii toodangu pakkimine kui ka uute taimede istutamine. Taimed asetatakse spetsiaalsetesse kasvurennidesse, kus nad kasvavad hüdropoonika süsteemis kuni pakendamiseni. Hüdropoonika ehk vesiviljelus tähendab seda, et taimi kastetakse ja väetatakse ainult juurte kaudu, mitte pealtpoolt. Kastmisvesi voolab läbi renni ja taimed saavad juurte kaudu kätte kogu eluks vajaliku vee ning toitained. Tänu innovaatilisele kasvulahendusele jõuab aastas poeletile keskmiselt 10 miljonit maitsetaime ja salatipotti ning ligikaudu 3400 tonni Luunja kurki.
Looduslik taimekaitsevahend – röövputukas
“Meie kasvuhoonetes kasvatatakse kõiki taimi keemiliste taimekaitsevahenditeta ja erinevate kahjurite vastu, nagu näiteks lehetäid ja leinasääsklased, võitleme erinevate biotõrjemeetoditega,” jutustab agronoom.
Biotõrje on agronoomiline taimekaitsevõte, mille puhul kahjuriputuka hävitamiseks kasutatakse mõnda tema looduslikku vaenlast ehk röövputukat. Innovaatiline meetod annab võimaluse hoida puhtana nii meid ümbritsevat keskkonda kui ka aasta läbi kasvavaid tooteid. “Seetõttu ei pea meie tooteid enne tarbimist pesema ja neid saab süüa otse potist,” kinnitab Eneli.
Soojal suvel poeletile juba mõnekümne päevaga
Olenevalt aastaajast saavutavad erinevad salatid ja maitsetaimed pakendamisvalmiduse kas mõnekümne päeva või alles paari kuuga. Taimede kasvuperioodi pikkust mõjutab nii päike kui ka pakane. Mida külmem on talv, seda aeglasemalt kasvavad taimed. Näiteks till saavutab sobiva kasvu suvel juba kuu ajaga, talvel aga alles 6 nädalaga.
Kõige pikema kasvuperioodiga on murulauk ja basiilik. Murulaugu kasvuperiood on näiteks tilli omast 2–3 nädalat pikem. Vaatamata sellele, et väga soojal suvel võib lehtsalat jõuda poeletile ka vähem kui kuu ajaga, ei ole liigne soojus taimedele siiski hea, kuna need võivad liiga pikaks venida. Nii sobivad agronoom Eneli sõnul taimede kasvatamiseks kõige paremini just optimaalsed ilmastikuolud.
Millised on eestlaste lemmiktooted?
Läbi aegade on eestlaste vaieldamatuteks lemmikuteks klassikaline lehtsalat, „Frillice” salat ja till. „Frillice” salatit toodetakse aastas ligikaudu 2 miljonit potti,” selgitab agronoom. Praegu, varakevadel on „Frillice“ salati kasvuperioodiks umbes 8 nädalat, soojal suvel on taim noppimiseks valmis juba 42 päevaga. Kuigi ligi 100-grammist salatit pakendatakse nii potti kui ka kotti, on eestlaste lemmikuks just kotti pakendatud juureta toode.
Maitsetaimedest on valdavalt lemmikuks basiilik, millele järgnevad petersell, murulauk ja koriander. Eneli sõnul on ka spetsiifilistel taimedel oma kindel klientuur olemas. Nii võib klassikaliste maitsetaimede kõrval leida kasvuhoonest veel verevat oblikat, rukolat, oregano’t ehk punet, hernevõrseid, tammelehesalatit, lehtkapsast ehk kale’i ja palju muudki.
Agronoomi neli nõuannet maitsetaimede ja salatite säilitamiseks:
- Poest ostetud salateid ja maitsetaimi võiks säilitada nende originaalpakendis, mis lisaks taimede kaitsmisele aitab hoida sobivat niiskust.
- Salatid ja maitsetaimed säilivad kõige paremini külmkapis, näiteks uksesahtlis või juurviljakastis.
- Enne külmkappi panemist kontrolli, et taime juurestik ei oleks kuivanud. Vajadusel kasta seda ja pane kotti tagasi.
- Teatud maitsetaimi ei tohi külmkappi panna ja need ei tohi ka poekotis külma saada. Näiteks basiilik tõmbub alla 10-kraadise temperatuuri käes kohe mustaks. Ka piparmünt on madalate temperatuuride suhtes tundlik.
