VIDEO | Eha Nurk eestlaste toitumisest: ma ütleks, et eestlased ei söö väga hästi ja viimased paar aastakümmet pole ka muutusi toonud

Tervise Arengu Instituudi seireosakonna juht Eha Nurk ütles eile Tartus peetud Hellus15 konverentsil „Mikrobioota ja funktsionaalne toit” instituudi uut eestlaste toitumise uuringut Maitsed.ee-le kommenteerides, et eestlased söövad "hästi" ehk rikkalikult, kuid kui vaadata meie toidulauda tervislikkuse seisukohalt, siis on asjad heast väga kaugel.

"Tervislikkuse seisukohalt vaadates on eestlaste toitumine väga kesine. Me sööme "hästi", kuid väga suured puudused on meil teraviljatoodete tarbimises, ka puu- ja juurviljade osas, eriti juurviljade osas. Me sööme aga liiga palju lihatooteid ja äärmiselt palju magusat," räägib Nurk.

Teadlane lisab, et Tervise Arengu Instituudi uuringu „Eesti rahva toidueelistused“ tulemuste kokkuvõte ka näitab, et keskmise Eesti inimese näitlikul toidulaual liialdatakse magusaga ja lihatoodetega, samas puudu jääb köögiviljadest ja kalast.

"Suur osa inimestest kinnitab, et nende toitumisharjumused vajaksid mõningast muutmist, aga tõsisemat tähelepanu hakatakse söömisele pöörama alles siis, kui esimene hoiatus terviserikke näol käes on,“ lisab Nurk.

Nurga hinnangul on kahju tõdeda, kuid muutused eestlaste toidulaual viimase 20 aasta jooksul on olnud üliväikesed.

"Ma tahaksin öelda, et asjad on liikunud paremuse suunas, ma tõesti tahaksin seda teha. Ivakese või grammi ka paremaks on läinud, näiteks oleme hakanud sööma rohkem puuvilju. Seda eriti naiste puhul. Aga siiski me oleme oma harjumustes väga tugevalt kinni. Meid muidugi päästab veel üks asi ja see on fakt, et me siiani eelistame rukkileiba - me pole läinud Euroopasse, kus süüakse saia või valgeid pagaritooteid," lisab Nurk.