“Mikrobioota meie sees on väga võimas, kuid mõjutatav. Kui varem õpetati tulevastele teadlastele, et loode on üsas steriilne ning bakteritega kokku ei puutu, siis nüüd on teadus jõudnud sinnamaani, et ema toitumine mõjutab last juba enne sünnitust. Kuigi ka rinnapiim pole nii steriilne, kui on arvatud, annab see lapsele tohutul hulgal häid baktereid ning programmeerib tema tuleviku tervise,” lisab professor.

Salminen jätkab, et haigused, antibiootikumiravi ja toitainevaene söök hävitavad meie kehas häid baktereid.

“Uuringute kohaselt tarbib keskmine ameeriklane poolfabrikaate ja valmistoite süües 1000 korda vähem tervisele häid baktereid, kui tal tegelikult vaja on. See hakkab mõjuma pikema aja jooksul. Halvad valikud toitumisel ja erinevad ravimid ei mõjuta ainult meie kõhtu, vaid ka meie aju – ja mitte ainult seedehäiretest tekkinud ebamugavusest, vaid toit võib otseselt meeleoluhäireid põhjustada,” mainib teadlane

Seppo Salminen märkis, et rasvumine on üha suurem probleem ning see ei tulene ainult kaloritest, vaid valest mikrobiootast.

“Mida nooremalt laps rasvub, seda rohkem mõjutab see teda hilisemas elus. Rasvunutel on häid baktereid oluliselt vähem, kuid õige dieediga on võimalik neid juurde tekitada. Vaid üks topsitäis õigete mikroobidega jogurtit aitab mikrobiootat muuta,” sõnas Seppi Salminen. “Meie on eesmärk tulevikuks parem diagnostika ning seeläbi ka personaliseeritud meditsiin ja toitumine, mis omakorda sõltub sellest, kas need tervislikud toidud tehakse ka maitsvad.”

Tervisliku toitumisega seotud inforuumis on iga päevaga üha raskem orienteeruda. Kuidas teha kindlaks, mis päriselt tervislik on? Mida Eestis süüakse? Kas tervislik on teaduslik? Nendele küsimustele vastasid teadlased täna Tartus toimunud Tartu Ülikooli ja Tere ASi korraldatud toiduteemalistel konverentsil „Mikrobioota ja funktsionaalne toit”.

Konverentsil esinevad Erik Puura, Seppo Salminen, (Turu Ülikool), Reet Mändar, Epp Sepp, Epp Songisepp, Marika Mikelsaar, Eha Nurk, Mai Maser, Kaja Julge, Elin Org.