Professor Reet Mändar: hügieenikultus toidus ja muus elus soodustab inimestes põletikke

Tartus toimunud Tartu Ülikooli ja Tere ASi Helluse konverentsil „Mikrobioota ja funktsionaalne toit“ rääkis Tartu Ülikooli professor Reet Mändar, et inimesed ei peaks loobuma oma soolestikus pesitsevate bakterite säästmiseks üldtunnustatud hügieeninormidest, küll aga tuleb hügieenikultuse ajastul mõelda ka sellele, kuidas hoida ja säilitada organismis toimetavad „häid“ baktereid.

Kuna ka inimese tarbitav toit on järjest steriilsem, ei toeta ka igapäevane toidusedel enam soolestikus valitsevat tasakaalu. „Inimeses on kümme korda rohkem mikroobe kui keharakke. nimene koos tema mikroobidega on superorganism, meie mikrobioota toodab meile nii kasulikke kui kahjulikke metaboliite. Suurim osa baktereid elab justnimelt inimese soolestikus,“ lausub Mändar.

Mändar ütleb, et kuna inimeste mikrobioota ehk mikroorganismide kogum on erinev, määratakse tulevikus võibolla ka ravimeid individuaalse mikrobioomi kaardi abil.

„Mikrobioom on kõigi nende organismide genoomide kogum. Laps saab suurima mikroobide massi kaasa sünnitusel, iseäranis soodustavad kasulike bakterite omastamist loomulik sünnitus ja rinnapiim. Imiku soolekooslustel on suurim sarnasus tema ema soolekooslustega, sarnasus säilib poole aasta jooksul pärast sündi. Püsiv soolestiku mikroobide kooslus kujuneb lapsel esimese kolme eluaasta jooksul. Bakterid aitavad inimorganismil muuhulgas lõhustada süsivesikuid, aga omastada ka vitamiine. Vanemas eas väheneb inimese mikrobioota mitmekesisus. Osade ravimite mõjul ja teistelgi põhjustel, selle tulemusena muutub inimene ka haigustele vastuvõtlikumaks,“ selgitab Reet Mändar.

Rohkesti baktereid elutseb ka inimese nahal ja suus ning Mändar rõhutas, kui oluline on organismis valitsev bakterioloogiline tasakaal. „Ühest küljest seostuvad suuremad piimhappebakterite hulgad suus suurema kaariese ohuga, teisalt soodustab piimhappebakterite vähesus negatiivsete bakterite liigset levikut, see omakorda soodustab põletikku, mis hakkab lagundama hamba tugikudesid.“

Doktor Epp Sepp Tartu Ülikoolist lausus, et eubioos tähendab seda, et bakterid võtavad osa meie ainevahetusest ja kaitsevad organismi patogeenide vastu, düsbioosi korral tekivad aga inimese mikrobiootas negatiivsed muutused.

„Seda mõjutavad näiteks ekstreemsed dieedid, kõrge vanus või ka antibiootikumide tarvitamine. Toimuvad muutused mikroobide ainevahetuses, soolestik muutub läbilaskvaks ja immuunsüsteem kannatab. Tekivad soolepõletikud, aga ka soolekasvajad,“ sõnas Epp Sepp.

Mikroobide kaitsva mõju kahanemine on seotud ka diabeedi, ülekaalu ja autoimmuunsete haigustega.

„Need haigused on seotud meie geenidega, aga mikrobioloogina võin kinnitada, et need on seotud ka mikroobidega. Kõigi nende haiguste esinemissagedus on hakanud suurenema eelmise sajandi keskpaigas ja neid seostatakse nn hügieeni hüpoteesiga – inimese mikrobioota mitmekesisus on vähenenud, me elame steriilsemas maailmas ja sööme vähem mikroobirikast toitu,“ kinnitas Epp Sepp.

Uuringud on leidnud, et ülekaaluliste laste organismis on normkaalus lastest vähem bifidobaktereid ja rohkem enterobaktereid. Epp Sepp lisas, et 2004. aastal leiti Akkermansia muciniphila nimeline bakter, mis tagab soolebarjääri töö ja vähendab ka soolepõletiku ohtu. Allergiliste laste organismist leiab akkermansiat vähem kui tervetelt lastelt.