Teadlased: Eesti inimene teeb toitumisel ebaloogiliselt ebatervislikke valikuid

Homme toimub Tartus konverents „Mikrobioota ja funktsionaalne toitumine“, kus teadlased räägivad eestlaste toidulauast ning toitumisega seotud probleemidest: Milline on tervislik toitumine? Kas dieedid toimivad? Mida peab sööma? Teadlaste hinnangul söövad eestimaalased keskmiselt ebatervislikult, millega vähendavad oma organismi vastupanuvõimet haigustele.

„Tervist toetavast seisukohast on Eesti inimese toidulaud kesine,” ütleb Tervise Arengu Instituudi vanemteadur Eha Nurk.

„Tervise Arengu Instituudi uuringu „Eesti rahva toidueelistused“ tulemuste kokkuvõte näitab, et keskmise Eesti inimese näitlikul toidulaual liialdatakse magusaga ja lihatoodetega, samas puudu jääb köögiviljadest ja kalast. Suur osa inimestest kinnitab, et nende toitumisharjumused vajaksid mõningast muutmist, aga tõsisemat tähelepanu hakatakse söömisele pöörama alles siis, kui esimene hoiatus terviserikke näol käes on.“

„Õhk meie ümber, materjalid, mida tarbime ja toit, mida sööme sisaldavad üha enam erinevaid aineosakesi ning meie kehad vajavad nende töötlemiseks abi,“ räägib Tartu Ülikooli meditsiini-mikrobioloog Marika Mikelsaar.

„On tõestatud, et meid asustavad mikroobid peegeldavad ka meie tervist. Bakterite grupid on seotud nii toiduainete omastamise, ainevahetuse kui ka kehakaaluga. Head bakterid on seega abiks meie keha kaitsmisel haiguste ning rasvumise eest. Nii head kui ka halvad bakterid avalduvad aga teatud tingimustel – geneetika, toitumine, liikumine. Kõigi nende valdkondade kohta leiab tohutult palju informatsiooni, kuid kuidas eristada kasulikku kahjulikust?“

„Teadlastel on rahva ees suur vastutus – me peame mitte ainult teadma, vaid ka propageerima,“ lisab Marika Mikelsaar.

„Käisin mitu aastat tagasi Lõuna-Koreas konverentsil, kus räägiti, et tervis, tulevik ja toit on omavahel tihedalt seotud ning rahvahulkadele on vaja toetavat informatsiooni, et tervisehädasid vältida. Leian, et teadlased ja arstid peaksid looma tänastest teadmistest kokkuvõte – brošüüri, millel on nii rahvahariduslik, põllumajanduslik kui ka majanduslik funktsioon. N-ö tavalisele inimesele on vaja öelda, kuidas oma tervist hoida.“

„Ainevahetust peaks eelkõige toetama liikumise ja tasakaalustatud toitumisega, kuid vahel on vaja kehale pakkuda ka teaduslikult loodud piimhapet tootvaid baktereid, mis organismi enda kaitsevõimet toetavad,“ märgib Marika Mikelsaar.

„Probiootikumid töötavad organismis koos seal juba asuvate bakteritega ning toodavad vererõhku langetavaid ühendeid, kaitsevad organismi liigse oksüdatiivse stressi eest, vähendavad toiduinfektsioonide riski ning suurendavad seedimist toetavate laktobatsillide üldhulka soolestikus. Ei tohi unustada, et meie organism on tervik ning me saame ise palju ära teha, et selle eest hoolitseda.“