Loodustohter: Aasia ja Siberi raviseente kasutamine kogub üha enam toetust

Maakeral on ilmselt üle 1,5 miljoni erineva seeneliigi, aga neist tuntakse vaid 14 000 – 22 000 liiki. Umbes 700 liiki kasutatakse söömiseks ja 400 liigil teatakse olevat raviomadusi. Raviseened on huvitanud teadlasi juba aastakümneid ja tundub, et viimased paarkümmend aastat on seda teemat eriti põhjalikult uuritud, kirjutab loodusravi arst Tiina Keldrima lehel Loodustohter.

Raviseentest on leitud mitmeid farmakoloogiliselt aktiivseid aineosakesi, millel on tulevikus ilmselt üha rohkem tähendust haiguste ravis. Need on keerulised ühendid, mis tapavad baktereid ja viirusi ning neil on immuunust ja põletikke mõjutavaid omadusi. Lisaks mõjutavad raviseened veresuhkrut, kaitsevad maksa ja mõjutavad kesknärvisüsteemi.

Seeni on kasutatud tuhandeid aastaid rahvameditsiinis eriti Aasias, alles viimased viiskümmend aastat on lisandunud nende kasutamine läänes. Teemast on kirjutatud palju raamatuid ning avaldatud lugematuid uuringuid ja artikleid. Erinevaid teadusartikleid peaaegu kõikidest tuntumatest raviseentest leiab näiteks US National Library of Medicine National Institutes of Healthist. On arvutatud, et kui 1991. aastal oli raviseente ja nendest valmistatud ravimite/toidulisandite müük 1,2 miljardit dollarit, siis 1999. aastal juba 6 miljardit dollarit.

Seente kasutamine haiguste ravis

Maailmas on umbes 140 000 ravitoimega seeneliiki ja nendest tuntakse vaid 10%. Teadlik inimene võib nende kasutamisest saada suuri tervistavaid kasusid, kuid ta peab seeni väga hästi tundma, et mitte hakata n-ö õige seene asemel kasutama näiteks hallutsinogeenseid seeni jne.

Kuna seentest on leitud hulgaliselt farmakoloogiliselt aktiivseid koostisosi, siis tulevikus ilmselt on just raviseened kesksel kohal haiguste ravis ja uute ravimolekulide väljatöötamises. Kuid siinkohal tuleb kohe märkida, et kui hakata välja töötama sünteetiliselt mingit molekuli (millel oli loomuomaselt hea mõju), ei pruugi see mõju enam samasuguseks jääda.

Seened on kogu maakeral väga tähendusrikkas rollis ja nende ümber liigub müüte, müstikat ja mida kõike veel. Samas, nende tähendus paljudes kultuurides on väga tähtis. Ajaloos tuntakse seeni söögiks tarbituna, ravimitena, värvide toorainena jne. Seened sisaldavad üllataval kombel palju kiudaineid, B1, B2, B3, D2 vitamiine, valke ja teisest küljest vähe kaloreid.

Oluline on, et raviseened oleks müügil sellisel kujul, et inimene saaks neid väga lihtsalt kasutada. Üks võimalus on neid juua lahustuvate (instant) teedena, mis on magustatud stevia ja lagritsajuurega ning maitsevad isegi lastele.

Eestis tuntuim raviseen on tšaaga (shaga) ehk must pässik (Inonotus obliquus), mida rahvas teab kõnekeeles kasekäsnana. Tegelikult on kasekäsn (Piptoporus betulinus) üks teine, torikuliste hulka kuuluv, beežide viljakehadega puuseen, mis esineb peamiselt kasepuudel.

Pässiku ajaloolised juured on Siberis ja Venemaal, kus temaga on ravitud mitmeid (ka väga raskeid) haigusi vähemalt 17. sajandist saadik. Kasekäsna ajalugu ulatub aga palju varasemasse aega – leiud on koguni 5600 aastat vanad. Räägitakse, kuidas 12. sajandil tsaar Vladimir Monomahh ravis end kasekäsnaga terveks huulevähist. Kasekäsna on aastatuhandeid kasutatud ka Aasias.

Venemaal ja venelaste eeskujul ka Ameerika Ühendriikides kutsutakse sellist mügarikku tšaagaks. Pässik moodustab elavates puudes musta, ebamäärase kujuga lõhkise käsna. Pässik sisaldab heledamat sisemist osa ja välist musta krobelist osa. Mõlemaid kasutatakse: peenestatakse 5–6 cm paksusteks tükkideks ja kuivatatakse. Sisemises ja välimises osas on erinevad toimeained. Seesmises osas on rohkem polüsahhariide ja välisosas värvainet, triterpeene ja antioksüdante. Parima mõju saab, kui kasutada ikka mõlemaid osasid koos.

Pässikut peab oskama hästi kuivatada. Kuivatada võiks päikese käes, kuid võib ka sees saunas, ahjus jne. Pässiku jahvatamine on ka probleem, sest vaja on korralikku jahvatit. Pässikut võib keeta ka tükkidena, aga siis jääb toorainet järele ja läheb kaotsi.

Pässik on neutraalse lõhna ja maitsega, võiks öelda, et peaaegu ilma lõhnata. Ta on võimas adaptogeen ja toonikum, mida on kasutatud tuhandeid aastaid suurteski kogustes ja pikki aegu ilma kõrvalnähtudeta. Viimase 40 aasta jooksul on tehtud üle 1600 teadusliku uuringu (sh dr Kirsi Kahloneni Helsingi ülikoolis tehtud uuring 1984. aastal, mis osutas kasekäsna viirus-, seene- ja vähivastastele omadustele).

Must pässik: Kuidas toimib?

Must pässik sisaldab erakordselt suuri koguseid superoksüdismutaasi (SOD), mis on organismile üks võimsamaid antioksüdante, B-grupi vitamiine ja proteiine. Ta tõstab tapjarakkude aktiivsust 300%, tugevdab immuunsüsteemi, võitleb haigustekitajate vastu ja on äärmiselt tugev antioksüdant. On tõestatud, et tšaagal on bakterite ja viiruste tegevust pärssiv ning põletikuvastane toime. Pässik sisaldab rohkelt beetaglükaane – polüsahhariide, mis stimuleerivad immuunsüsteemi tööd ja aitavad kehal n-ö adapteeruda.

Seega on pässik võimas immuunsüsteemi parandaja ja vastupanuvõime tõstja, sisaldades ka suures koguses erinevaid mineraale, adaptogeenseid aineid, beetaglukaane, betuliinhapet.

Must koor sisaldab palju erinevaid antioksüdantide komplekse. Uuringute järgi on must pässik kõikidest muudest raviseentest antioksüdantide poolest kõige rikkaim.

Jaapanis on pässik saavutanud suure soosingu kosmeetikatootena (naha pigmendivigade parandamisel). Mõnede allikate väitel toetab ta ka närvisüsteemi uuenemist. David Winston, kes on meie aja üks kuulsamaid ravimtaimegurusid, peab musta pässikut üheks võimsamaks vähivastaste omadustega raviseeneks.

Tuntud ja uuritud ka Venemaal ja Soomes

Venemaal teatakse ja kasutatakse pässikut laiaulatuslikult. Seal on isegi ametlikult soovitatud pässikut mao- ja kaksteistsõrmiku haavandite ning vaevuste raviks, samuti polüüpide raviks. Kuna Venemaal on pääsikut uuritud põhjalikult, siis on seda soovitatud ka muude tõvede raviks (psoriaas, nahahaigused, liigesehaigused) ja organismi tugevdamiseks.

Huvitav “võitlus“ peeti naaberriigis Soomes seoses musta pässikuga: sealne veterinaar- ja toiduamet Evira keelas aastal 2010 pässiku müügi, kuna ameti järgi klassifitseeriti pässik uuendtoiduks. Uuendtoit tähendab sellist toiduainet, mida ei ole laialt kasutatud enne aastat 1997 kas Soomes või muudes EL maades ja selle müük on sellisel juhul keelatud.

Kuid tänu aktiivsele kodanikuühiskonnale ja sellele, et väide ei põhinenud faktidel, ja pässikut on varem müüdud ja kasutatud nii Soomes kui ka mujal Euroopas, sai pässik ametlikult tulla tagasi loodustoodete müügilettidele. Suure töö tegi selles vallas tegi ära noor aktiivne toitumisnõustja Jaakko Halmetoja, kes on olnud ka Eestis seminare pidamas supertoidu (superfood’ide) teemal.

Millal korjata?

Musta pässiku tarvitamine on täiesti turvaline, seda võib lisada erinevate teede, kohvi ja muude jookide hulka. Tee maitse on pehme ja neutraalne. Pässikust tehtud ekstraktid on kibedama maitsega. Mida vanem on puu peal kasvanud pässik (isegi paarkümmed aastat), seda parem ehk tema raviomadusi on lisandunud. Noore ning väikese pässiku võiks puule kasvama jätta.

Pässikut korjatakse elavatelt puudelt mistahes aastaajal, kuid parem on korjata kevadel ja sügisel. Tema head raviomadused tulevad välja, kui pässik on peenestatud ja pikemalt keedetud madalal kuumusel või temast on tehtud tõmmis.

Ka lastele on turvaline teha lahja tee ning lisada hulka mett. Ka loomade söötadesse lisatakse pääsikut, tõstmaks nende kaalu ja immuniteeti. Nagu kõikide teiste ürtide ja muu toiduga, tasub pässikut korjata sügavalt metsast eemal tolmustest teedest ja tööstusest.

Kuidas kasutada?

Hiina meditsiin liigitab ravimtaimed erinevatesse kategooriatesse. Must pässik liigitatakse toniseerivate ravimtaimede alla. Neid taimi võib (sageli ka soovitatakse) kasutada suurtes annustes ja pikka aega, kuna nad tasakaalustavad organismi tegevust ilma kõrvalnähtudeta. NB! Ära kasuta pässikut koos antibiootikumide või soonesisese glükoosiga, kuna nad mõjuvad antagonistlikult ehk vastandlikult. Mõned inimesed võivad olla raviseentele ka allergilised.

Keeda musta pässikut 15 minutit kuni 2 tundi või hauta isegi mitu tundi.Kasuta näiteks 2 tl pässiku pulbrit poole liitri vee kohta. Võib kasutada ka koos teiste teedega või isegi lisada kohvi hulka (näiteks panna kohvifiltrisse 1–2 tl pässiku puru koos kohviga). Maitse ei muutu üldse, aga saab väga hea tervisejoogi.

Musta pässiku kuumutamine on tähtis, sest siis saab immuunsust tugevdavad ained kõige paremini kätte. Pulbrit või teed võib kasutada ka smuutides või eliksiirides. Kasekäsnateega sobib väga hästi ka lagritsajuur või mesi.

Hiina kedristõlvikuton kirjeldatud juba väga vanades Hiina ja Tiibeti meditsiini õpikutes. See haruldane seen kasvab peamiselt 3000–5000 meetri kõrgusel niitudel Himaalaja regioonis Nepali ja Tiibeti aladel, samuti ka sise-Hiinas. Cordyceps-seeneliike on üle 680, millest Cordyceps Sinensis on tuntuim.

Tiibetlased kutsuvad seda yartsa gunbu’ks, mis tähendab suvetaime-talveputukat ehk teda saab kutsuda ka putuktaimeks. Seene eosed kinnituvad enne vihmaperioodi algust maa all elava tõugu külge, kes on just äsja kookonist väljunud. Seen kasvab kevadeks läbi tõugu keha, peast välja ning imeb temast kogu energia. Seene eosed lenduvad õhku ja nakatavad teisi vastseid.

Hiina kedristõlvik: Kuidas toimib?

Cordyceps sobib suurepäraselt inimesele, kes tahab oma sooritusvõimet parandada. Mitmed teaduslikud uuringud on kinnitanud, et cordyceps parandab kudede hapnikuga varustatust 9–15%. Hapnikuta pole energia produktsioon rakkudes võimalik. Cordyceps tõstab nii füüsilist kui ka vaimset võimekust, üldist energiataset, kiirendab taastumist ja parandab seksuaalset võimekust. Paljud sportlased kasutavad seda treeningperioodidel ning taastumise parandamisel.

Reishi’t ehk lakkvaabikut on kasutatud Aasias tuhandeid aastaid. Nagu heal lapsel mitu nime, nii on ka lakkvaabiku puhul. Ganoderma Lucidum’i puhul kasutatakse nime lingzhi Hiinas või reishi Jaapanis.

Reishi: Kuidas toimib?

Reishi on tõhus adaptogeen, leevendab stressi, tasakaalustab hormonaalsüsteemi ja parandab une kvaliteeti. Uuringud kinnitavad, et reishi alandab halva kolesterooli taset veres ja parandab vereringet ning alandab kõrget vererõhku.

Kagu-Aasia maades on reishi raviomadused tuntud juba iidsetest aegadest. Seal seostatakse teda traditsiooniliselt pikaealisusega, seksuaalse aktiivsusega, tarkusega ja õnnega. Reishi on üks kõige tuntumaid raviseeni, mida kasutatakse idamaade meditsiinis ja ta omab laia toimespektrit ning tal puuduvad kõrvaltoimed.

Reishi puhul teatakse väita, et see seen tõstab hingelisi võimeid ning on pärjatud ütlusega“annab igavese nooruse eliksiiri”. Sellele seenele omistatakse peaaegu müstilisi omadusi. Kas see päris nii on, aga igal juhul on reishi’t kasutatud, tõstmaks inimese intellektuaalseid võimeid ja positiivset emotsionaalset meeleolu. Reishi’l on leitud muu hulgas ka RNA- ja DNA-sünteesi stimuleerivaid, kergelt rahustavaid omadusi ning seda, et ta aitab keha kohanemisel stressiseisundis.

Reishi’t on samuti seostatud pikaealisuse ja vaimse energia suurenemisega, ta on toonikumiks kogu organismile, aga eriti immuunsüsteemile ja seda on Hiina ja Jaapani traditsioonilises meditsiinis aastatuhandeid kasutatud.

Seda haruldast seent õpiti kultiveerima küllaltki hiljuti. Tuntakse 62 tema teisendit, levinumad nendest on punased, mustad, valged, purpursed, kollased ja sinised. “Klassikaline“ punane reishi on kõige rohkem uuritud ja kõige hinnalisem. Looduses kohtab reishi’t küllaltki harva ja kuni tema kultiveerimiseni kunstlikes tingimustes, oli see seen uskumatult kallis, teda anti edasi pärandina või oli ta osa kaasavarast. Reishi’t müüdi vaid rikastele ja õukonnaarstidele, mõned valitsejad andsid isegi välja ukaase seeni leidnute väljaandmiseks imperaatorlikule karistusele. Iidsetel aegadel kujutati seda seent kuninglikel gobeläänidel.

Aga nagu iga supertoitainega peaks teda saama algupärastes tingimustes. Reishi’t soovitatakse ka alternatiivse vahendina teise liini vähiravis.

Nii reishi’t kui musta pässsikut võib koos kasutada. Kuigi reishi’l ei ole mingeid kõrvalnähtusid, võib ta tugevdada verehüübimist alandavate rohtude mõju, mistõttu ei tasu neid koos kasutada.