Kuidas lugeda toidupakendit? Iga suhkur pole lisatud suhkur ja sool on ka looduslikult toidus esinev maitseaine
Kuna soola ja lisatud suhkrute liigtarbimine on kasvav probleem, on oluline tuletada meelde, et ka tarbijad ise saavad toidupakenditel oleva kohustusliku toitumisalase teabe alusel teha järeldusi, kui palju soola või suhkruid konkreetne toiduaine sisaldab. Seetõttu on tähtis osata toidupakendite märgistust õigesti lugeda ja tõlgendada.
Süsivesikute kogus ei võrdu suhkrukogusega
On laialt levinud väärarusaam nagu süsivesikute kogus viitaks suhkrukogusele. Nii see aga ei ole. Tervise Arengu Instituudi ekspert Tagli Pitsi selgitab, et toidupakenditel kohustuslikus korras esitatud süsivesikute alla kuuluvad lisaks suhkrutele ka tärklis ja kiudained.
Lisaks saab suhkrud jagada tinglikult kaheks – looduslikult esinevateks (nt sahharoos, glükoos, fruktoos õunas, laktoos piimas jm) ja lisatud suhkruteks (nt sahharoos õunamoosis, mis lisatud õunas endas sisalduvatele suhkrutele lisaks). Viimaste puhul on tegu suhkrutega, mis on lisatud tootele selle valmistamise käigus. Toidupakendile peab märkima aga selles sisalduvate suhkrute üldkoguse ning lisatud suhkruid eraldi koguseliselt välja ei tooda. „Seega peetakse õunakoogi pakendil suhkrute all silmas nii seal sisalduvates õuntes looduslikult olevaid suhkruid kui ka koogi valmistamisel lisatud suhkruid,“ märgib Tagli Pitsi.
Siiski võib lisatud suhkrute umbkaudsele kogusele viidata toidu koostisosade loetelu, kus esitatakse kõik koostisosad koguselise sisalduse poolest kahanevas järjekorras. Seega, mida eespool on seal suhkur, seda rohkem seda tootesse lisatud on.
„Suhkruid kartma ei pea, kuid suurte lisatud suhkrute kogustega töödeldud tooteid võiks tarbida võimalikult harva,“ manitseb Pitsi. „Seda enam, et tihti lisatakse täiendavat suhkrut vaid magustamise eesmärgil ning meie poelettidel leidub ka selliseid tooteid, kus suhkur on koostisosade loetelus lausa esimesel kohal.“
Soolal ja soolal on vahe
Kuna liigne soola tarbimine on tervisele kahjulik, siis tasub ka selle tarvitamisega olla tähelepanelik. Sool ehk naatriumkloriid (NaCl) koosneb 40% naatriumist ja 60% kloorist. Tagli Pitsi selgitab, et kuigi väike kogus naatriumi on organismile väga vajalik, tuleneb soola kahjulik toime just naatriumi liigtarbimisest, sest reeglina saadakse seda soovituslikust oluliselt rohkem ning paljude inimeste puhul saab päevanorm tihti ületatud.
Poeletid on täis paljusid erinevaid soolarikkaid toite, mistõttu tasuks hoolega jälgida nendes sisalduvat soolakogust. Ka siin kehtib suhkrute puhul selgitatud loogika: kui sool on välja toodud vaid toote toitumisalase teabe tabelis, siis selle sisaldus tuleneb ainult loodusliku naatriumi olemasolust ning täiendavat soola lisatud ei ole.
Kui sool on aga ära mainitud ka koostisosade loetelus, siis on pakendil esitatud soolakogus lisatud soola ja koostisosades sisalduva naatriumi põhjal arvutatud soola summa.
Mõnevõrra on soolasisalduse mõistmist tarbijate jaoks lihatoodete puhul ka lihtsustatud. „Kui lihale (v.a hakkliha) on lisatud soola, siis peab see kajastuma ka toote nimetuses (nt õrnsoolatud broilerifilee). Hakkliha nimetuses ei pea viide soola lisamisele aga kajastuma, kui seda on lisatud alla 1%,“ kommenteerib Tervise Arengu Instituudi ekspert ning kinnitab, et seetõttu on alati tervislikum valida poeletilt just töötlemata liha, mille valmistamisel saab lisatava soola kogust ise kontrollida või seda üldse vältida.
