Tofu: pika ajalooga Hiina rahvalemmik
Aasiast mujale maailma levinud toful on seljataga pikk ajalugu. Tofu sünnikohas Hiinas on seda valgurikast rooga valmistatud juba aastatuhandeid. Tofu leiutamise kohta liigub mitmeid erinevaid versioone. Ühe populaarseima Hiina legendi järgi langeb tofu leiutamise au Huainani linna printsile Liu Anile, kes saavutas tofut süües surematuse.
Natuke reaalsemalt mõjub teooria, mille kohaselt loodi tofu juhuslikult. Arvatavalt maitsestas keegi sojaubadest tehtud püreesuppi puhastamata meresoolaga, mis sisaldas lushuid ehk magneesiumkloriidi. Lushui mõjul settis sojaubades leiduv valk kohupiimasarnaseks massiks ja tofu oligi sündinud.
Kuigi tofu leiutajat ümbritseb saladuseloor, ei takista see Huainani iidsest printsi ja tofu müüdist kasu lõikamast. Linn korraldab igal aastal uhkeid tofufestivale, millel ei tule külastajatest puudust.
Tofu kogub kuulsust ka Läänes. Hiinasse sattudes proovivad ilmselt ka muidu tofut vältivad välismaalased järgi mapo tofu nime kandvat maailmakuulsat vürtsikat hõrgutist. Kuid miks hiinlased seda võhiku jaoks maitsetuna tunduvat toidupoolist ikkagi nii väga armastavad?
Hiinlaste tofuarmastusel on palju põhjuseid. Esiteks on tegu ülistatud rahvusroaga ning kõik rahvuslik on hiinlasele äärmiselt südamelähedane. Teiseks on tegu äärmiselt toitva söögiga, mille tekstuur on õrn ja vetruv. Tofu valmistamisprotsess on lihtne, kuid selle maitse on hiinlase jaoks elegante. Ning toidu tekstuur ja maitse on hiinlastele väga oluline.
Tofu sisaldab rikkalikult valku, peaaegu sama palju kui kala. Seetõttu kutsub rahvasuu tofut hellitavalt „juurviljalihaks“. Samas on tofu odavam kui kala või liha. Nii suure rahvastikuga riigis nagu seda on Hiina, on toidu toitvus ja odavus tihti elu ning surma küsimus.
Kolmandaks on tofu näol tegu väga mitmekülgse toiduainega, millest võib valmistada lugematuid erinevaid soolaseid ja ka magusaid sööke. Lisaks ilmakuulsale mapo tofule leidub Hiina kokkade varamus rohkem kui sada tofuroogade põhiretsepti.
Peale selle on tofut võimalik valmistada mitmel meetodil. Hiinas võib poelettidel näha nii värsket, pehmet, kõva, kuivatatud, suitsutatud, marineeritud, kääritatud, maitsestatud, praetud kui ka külmutatud tofut.
Leidlikud hiinlased tulevad lagedale aina uute tofuretseptidega. Näiteks võib Hiina turgudelt nüüd osta uut sorti tofut. Tegu on seguga tofust ja aed- või puuviljadest. Selline vitamiinipomm on eriti populaarne just taimetoitlaste seas.
Tegelikult ei pea tofut isegi küpsetama, et sellest uusi hõrgutisi valmistada. Paljud hiinlased armastavad tofust teha sojapiima, tofupudingeid ning marineeritud tofut.
Hiinlased ise jagavad tofu kaheks – Lõuna-Hiinas ja Põhja-Hiinas toodetav tofu. Lõunale omane tofu on pehmem ja õrnem ning seda peab seetõttu hoidma karbis. Sellist tofut kasutatakse enamasti suppide valmistamisel. Põhja-Hiinas toodetav tofu on värvuselt pruunikas ja natuke kõvem. Kuna tahket tofut on lihtne lõigata, siis kasutatakse seda tihti praetud roogade valmistamisel.
