Toitumisnõustaja Mirko Miilits: mis on külmkapis on sul kõhus ehk tervislik toit ei pea olema ilmtingimata keeruline ja kallis

Populaarses säästunippide grupis Kogumispäevik tõstatus küsimus, kas ja kuidas on võimalik toituda säästlikult ning tervislikult. Küsimusele vastab mitmete tuntud eestlaste personaaltreener ja toitumisnõustaja Mirko Miilits, kes leiab, tervislik toitumine ei ole tavapärasest kallim, ent nõuab inimestelt suhtumise ja harjumuste muutmist.

Päris paljud inimesed, kes on minu poole pöördunud, on olnud eelarvamusega, et tervislik toitumine on kallis. Kahtlemata on selle arvamuse kujunemisel käsi mängus osavatel turundajatel: tervislik toit, see tähendab paljude silmis imelise toimega marju Aafrika džunglitest või peavad produktid olema kindlasti märgistatud kümnekonna mahemärgiga. Nii jõuame aga utoopiasse, kus tervislik toituja justkui ei tohigi tavalisest poest midagi osta.

Anneli Sootsi Tervisekoolis on tehtud kaks lõputööd teemal, kas tervislik toitumine on kallis või mitte. Mõlemas uuringus mindi poodi ja pandi paika nädalamenüüd – ja mõlemas nenditi, et tervislik toitumine ei ole kallim kui tavapärane.

Kui näiteks hommikul süüa putru, vahepalaks pähkleid, lõunaks pilaffi ja kefiiri, õhtuooteks õuna ja õhtusöögiks kodujuustu, siis viis korda päevas süües, kujuneb päeva hinnaks 5-6 eurot, mis ei tohiks enamusele inimestest üle jõu käia. Selline menüü tundub justkui tavapärane, kuid on täiesti tervislik ja kvaliteetne.

Kallina tundub tervislik toit sageli seetõttu, et ei teata, kuidas õigesti ja tervislikult süüa. Kui minna poodi ostma asju - eriti kui ei ole harjutud ostma päristoite, millest peab midagi tegema hakkama-, siis hakatakse tihti ostma tervislikke valmistoite, näiteks smuutisid ja valmissalateid, mis maksavad oluliselt rohkem, kui need ise valmis teha.

Meeles tuleks pidada ka seda, et toidu peale kulub sageli palju raha just seetõttu, et inimesed viskavad toitu ära. Paljud ei süvene sellesse, mida nad ostavad ja tarbivad, krahmatakse lihtsalt ostukorv täis. Ühtlasi tehakse toidupoes mitmeid impulsiivoste, milleks on sageli ebatervislikud maiustused ja snäkid. Selle vältimiseks on väga mugav toidu ostmine e-poest, kus on väiksem ahvatlus impulsiivostudeks ja mis paneb rohkem oma toidukorvi planeerima.

Mida siis süüa, et süüa tervislikult?

Olen sageli kuulnud väidet: „mulle ei maitse salat ega brokoli, see kodujuust, see kanafilee – need on igavad toidud.“ Õigus, ongi igavad. Mida igavam toit, seda kitsam talje. Mis on külmkapis on sul kõhus. Samas ise toitu valmistades võib saada ka kodujuustust kõige imetabasem salat ja kana maitsestada kuidas aga tuju on. Toidu põnevaks muutmine on ikkagi ju viitsimise küsimus.

Et toituda tervislikult, peaks võimalikult palju võtma oma menüüsse tagasi puu- ja juurvilja. Puuviljad aitavad peletada väga hästi magusa isu ja neid on lihtne tarbida. Mida me sageli ei söö ja mida peab valmistama ja vaeva nägema, on kindlasti ka juurikad. Nii puu- kui juurviljad on odavad ning palju kasulikumad tervisele kui valmistoidud.

Kindlasti tasuks vahetada välja oma menüüst valge nisujahuga tooted. Alustada võiks sellest, et sai asendada sepikuga. Sealt järgmine etapp võiks olla näiteks mõni seemneleib.

Karta ei tasuks täisteratooteid. Kui võrrelda pruuni riisi valge riisiga, siis valge tundub maitsvam, kuid pruunis riisis on märksa rohkem toitaineid. Rohkete toitainetega baastoitaineid süües püsib energianivoo ühtlasemana.

Samuti võiks üle vaadata oma hommikusöögi harjumused, mõelda, kas ostad hommikuhelbeid, mis on sageli rikkalikult suhkrut täis või tavalisi helbeid, mis esiteks kestavad kauem ja mis on märksa tervislikumad.

Hästi lihtne on poest osta ka eelmaitestatud lihasid, kuid vähesed teavad, et need on parajad suhkrupommid ning seal on palju soola. Ise maitsestades kulub lihatoodetele märksa vähem raha ja see on tervislikum.

Kokkuvõtvalt, selleks et toituda tervislikult tuleks süüa toite viiest grupist ja püüda vähendada valmistoitude osakaalu menüüs. Tarbida tasuks piimatooted, juurikad, teraviljasid, puuviljasid ja liha. Seejuures tasuks jälgida, et kõike süüa mõõdukalt ja tasakaalus.

Rämpstoidu söömine on inimlik, sest sealt saab suure energiahulga ammutada kiiresti. Töödeldud toit on hinna järgi odavam ja maitsev, kuid seda tarbitakse rohkem. Toidutööstuses töötavad teadlased, kes tegelenud aastaid sellega, et inimesed tarbiks palju ja et maitseelamus oleks selline, et sa tahad ikka veel ja veel. Kitlites mehed või naised on selleks teinud tuhandeid katseid, töötanud aastaid. Kaalikaga seda ei tehta. Ahvatluste maailmas tuleb olla ise teadlik ja teha õigeid valikuid.