10 põhjust, miks süüa rohkem seesamiseemneid

Seesam (Sesamum indicum) on üks vanimaid kultiveeritud taimi maailmas, mis on kirjalikku mainimist leidnud juba 5000 aastat tagasi Assüürias. Seda hakati kasvatama maitse- ja õlitaimena. Taim pärineb Indoneesiast ja Ida-Aafrikast, sealt on levinud kogu Aasiasse ja Põhja-Aafrikasse.

Iidsed kultuurid üle maailma on selle taime seemneid ja õli väga kõrgelt hinnanud ning tänapäeva teadus kinnitab, et selleks on põhjust olnud. Seesamiseemned on tähelepanuväärsed oma kõrge kaltsiumi- ja magneesiumisisalduse poolest, kuid mitte ainult – selles väikeses seemnes on terve Mendelejevi tabeli jagu kasulikke aineid, mis koostöös aitavad ennetada mitmeid terviseprobleeme.

Seesamit nimetati juba 3600 aastat tagasi Vana-Egiptuses soositud ravimtaimeks ning iidses Babüloonia sõid naised mee ja seesamiseemnete segu selleks, et pikendada oma noorust ja ilu. Aniik-Kreeka ja Rooma sõdurid sõid seesamiseemneid enne lahingut jõu ja energia saamiseks. Tänapäeval peetakse seesamit peamiselt maitseaineks, eriti aasiapärastes roogades. Suur hulk teadustöid selle tervist toetavate omaduste kohta näitavad aga, et see sobiks samahästi loodusravimina meditsiinikappi, kui köögikappi.

Portaal GreenMedInfo on välja toonud selle toitaine kümme tõenduspõhist raviomadust:

1. Diabeet – 2011 aastal teadusajakirjas Clinical Journal of Nutrition avaldatud uuringus leiti, et seesamiõli parandas II tüübi diabeedi ravis kasutatava suukaudse ravimi glibenklamiidi efektiivsust. Viis aastat varasemas uuringus leiti, et kui seesamiõli kasutada ainukese toiduõlina koduköögis, aitab see diabeetikutel alandada vererõhku ja veresuhkrut.
2. Kõrgvererõhktõbi – 2006 aastal avaldaid Yale ülikooli teadlased uuringu, mis tõendas seesamiõli kasulikku toimet kõrgvererõhktõve käes kannatavatele patsientidele, olenemata sellest kas nende eelistatud ravimeetodiks olid diureetikumid või beetablokaatorid. Kõikide teiste toiduõlide asendamine seesamiõliga alandas nii süstoolset kui düstoolset vererõhku ning vähendas veres oksüdeerunud rasvade määra. Teadlased on suutnud määrata ka täpselt, millised seesamiseemnes leiduvad peptiidid vererõhku alandava toimega on.
3. Igemepõletik ja hambakatt – seesamiõli on suuõõne hügieenis kasutatud juba tuhandeid aastaid. India traditsionaalse meditsiini võtete hulka kuulub õliga suu loputamine, mille puhul loksutatakse õli suus ringi keskmiselt 20 minutit. See protseduur aitab eemaldada kehast toksiine, ennetada hambakaariest, halitoosi (bakteritest tingitud halba hingeõhku), igemete veritsemist, kurgu kuivamist ning tugevdab hambaid, igemeid ning lõualuid. Kliinilised uuringud on näidanud, et hambakatust põhjustatud igemepõletiku ravis on õliga suu loputamine tõhusam, kui kloorheksidiinil baseeruv suuvesi ning samuti suudab seesamiõli vähendada hambakatu teket.
4. Imikutele sobiv massažiõli – aastal 2000 teadusajakirjas Indian Journal of Medical Research avaldatud uuring näitas, et seesamiõliga tehtud õrn massaaž aitas kaasa kasvule ning tagas parema massažijärgse une, võrreldes mineraalõliga.
5. Multiskleroos – loomadel esineva multiskleroosi vormi (eksperimentaalse autoimmuun entsefalomüeliidi) puhul kaitses seesamiõli hiiri haiguse välja arenemise eest, vähendades võtmefaktorit, mis algatab autoimmuunse põletiku ning selle tagajärjel tekkiva kahjustuse närvisüsteemile. Seesamiõli potentsiaalset kasulikku toimet on uuritud ka teise neurodegeneratiivse haiguse, Huntingtoni tõve puhul.
6. Antibiootikumide poolt põhjustatud neerukahjustus – rottide peal läbi viidud katsed näitasid, et seesamiõli kaitseb neerusid antibiootikumi gentamütsiini oksüdativse kahju eest.
7. Ateroskleroos ehk arterilubjastus – haigus, mille korral suurte ja keskmiste arterite sisekestale ladestuvad rasvainest koosnevad paksendid ehk naastud, on üks levinumaid südame-veresoonkonna haiguseid ning selle teke on otseselt seotud toitumisega. Seesamiseemnetes sisalduv põletikuvastane ja antioksüdeeriva toimega aine sesamool aitab ennetada sklerootiliste naastude teket ning sellel on üldine südame-veresoonkonna tervist parandav toime.
8. Depressioon – sesamoolil on lisaks südame-veresoonkonnale ravitoime ka vaimse tervise puhul. Loomkatsetes on leitud, et sellel on antidepressantidele sarnane toime, vähendades stressi ja põletikku. Seesam sisadab aminohapet trüptofaan, mis aitab kehas toota õnnehormoonina tuntud serotoniini.
9. Kiirguse põhjustatud DNA kahjustus – sesamooli antioksüdeeriv mõju aitab kaitsta ka DNA-d gammakiirguse kahjustava toime eest. Hiirte peal läbi viidud uuringus leiti, et seesam vähendas hiirte surevuse määra kiirguse tõttu, kuna ennetas soolestiku ja põrna kahjustumist. Sesamooli antioksüdatiivset toimet on võrreldud teise tugevatoimelise antioksüdandi, melatoniiniga, ning leiti, et see on vabade radikaalide kahjutuks tegemise 20 korda tõhusam.
10. Vähk – lisaks sesamoolile sisaldab seesam ka sesamiini, rasvlahustuvat taimset komponenti mis on uuringute põhjal mitmete eri tüüpi vähirakkude kasvu pidurdava toimega. On leitud, et see aitab leukeemi, multimüeloomi, käärsoole-, eesnäärme-, rinna-, kopsu- ja kõhunäärme vähi vastu.

Seesamiseemned sisaldavad lisaks väärtuslikule seesamiõlile ka E-vitamiini, B-grupi vitamiine, letsitiini, rikkalikult taimseid valke (20–40%) ja kiudaineid, magneesiumi, vaske, rauda ning oleiinhapet (omega-9), millel on antioksüdantsed ja põletikuvastased omadused. Eradi tasub välja tuua seesami kaltsiumisisaldus – 1 spl seesamiseemneid annab 87.8 mg kaltsiumit. Võrreldes seesamiseemne ja piima Ca sisaldust, on saadud üllatavaid tulemusi. Ühes tassis seesamiseemnetes sisaldub 1404 mg Ca, ühes tassis täispiimas vaid 291 mg Ca. Seesamis sisalduv oksalaathape võib teatud määral takistada kaltsiumi omandamist ning samas teeb kaltsiumi omandamise tunduvalt lihtsamaks, kui seemned on pastaks töödeldud, vahendab Telegram.ee.

Seesamiõli sisaldab 82% ulatuses küllastamata rasvhappeid, eelkõige oleiinhapet, mis aitab ennetada südamehaigusi. India rahvameditsiinis kutsutakse seesamiõli “kuumaks ja teravaks”, temaga ravitakse “külmi” haigusi ja eemaldatakse ülearust lima ning gaase. On väga efektiivne kopsu ja hingamisteede haiguste puhul: hingeldus, kuiv köha, astma. Samuti südame-, maksa-, sapi-, kõhunäärme (sealhulgas diabeedi), kilpnäärmehaiguste puhul ja kõrgenenud maohappe ning aneemia puhul.

Seesam väärib tunnustamist samaväärselt näiteks küüslaugu, mee, kurkumi ja mitmete teiste toiduainetega, mis on meie koduköögis igapäevaselt kasutusel, kuigi võiksid samavõrra olla ka liigitatud ravimiteks. Regulaarsel tarbimisel võivad need meie elu päästa.