LENNUKITOIT | 5 toitu, mida kindlasti enne lennukiga lendamist vältida
Lennukis kümne kilomeetri kõrgusel liueldes olme oma keha viinud olukorda, kus paljud organismis toimuvad protsessid võimenduvad, aeglustuvad või muunduvad lihtsalt kummaliselt. Näiteks muutub lennukis, kus rõhk on teine kui maal, totaalselt meie maitsemeel – me ei tunne soolast ja ihaleme hapu järele. See on põhjus, miks lennukites serveeritud toit on maapeal maitses hirmsoolane, samas parimat asja kui tomatimahl või Bloody Mary kokteil pole me enne maitsnud kui 10 000 meetrit maapinnast tõustes.
Ootamatu on aga see, et väga paljud toidud, mida me maapeal naudime ja mis meil kuidagi halvasti ei mõju – rasvades burgerid ja pitsad, alkohol ja mulliga joogid – võivad lennukis tekitada palju ebameeldivaid vaevuseid, puhitusi ja “paineid”. Samuti annavad eksperdid nõu, et vähendamaks ajavahest tulevat unevaevust ehk jet lag’i võiks enne reisile minekut 16 tundi paastuda. Sobilik oleks reisil, lennukis, närida paar porgandit, pähkleid ja juua palju vedelikke - vett, siis siinkohal, vahendab Smartertravel.com.
Mis on aga need 5 toitu, mida lennukireisi eel ja ajal vältida?
Antud kiirrestorani eined on hetkel võetud vaid indikeerivaks näiteks, tegelikult tuleks lennueelselt üldse vältida küllastanud rasvade ja liigse soolaga toite, kuna nende seedimine on keeruline. Seda siis maapeal, ekstra raske on see 33 000 jala kõrgusel reisides. Ideaalne oleks neid toite enne ja ka reisi ajal vältida.
Lennukis istumine, lennukis olev rõhk aeglustavad ka meie vereringet, mille tagajärjel paistetavad üles jalad ja hullemal juhul võib tekkida nii öelda veenitromboos. Tromboosi tagajärjel tekib vereklomp, mis võib pääseda liikuma ja kopsu, südamesse või ajju jõudes lõppeda surmaga.
Kanada Südameveresoonkonna Kongressi arstide hinnangul võib samasuguse mõjuga olla rasvase peekonist, munast ja juustust rikka burgeri või võileiva kugistamine. Kuigi otsest sidet pole veel leitud tromboosi ja lennueelse rasva söömise vahel, on selleks olemas eeldused. Parem on jätta rasvane burgerieine magustoiduks lennujärgses olemises.
Loogiliselt mõeldes ja käitudes tuleks enne rõhu all olevasse lennukisse sisenemist jätta tarbimata toidud, mis soodustavad seedesüsteemi loomulikku paisumist ehk gaaside teket – siia kuuluvad varem mainitud rasvased ja soolased toidud, samuti aga mõningased nii öelda tervisetoidud. Näiteks sibulad, kapsad, lillkapsad, oad ja läätsed. Need toidud võivad meid panna tänu tekkinud gaasidele tundma end kui ülepaisunud õhupall, samas kui soolarikkad toidud seovad meie kehasse vee ja tekitavad sama tunde.
Gaasid kõhus on ebamugavad inimesele endale, kuid võivad tekitada ka avalikku häbi. Näiteks oli 2006. aastal American Airlinesi lennuk sunnitud tegema hädamaandumise, kuna pardalolnud tundsid kõrbemise ja põlemise lõhna. Selgus, et gaasidega naine oli oma häbiteo varjamiseks tõmmanud lennuki salongis mitmeid tikke.
Paljudele lendajatele on väikene kokteil või laksakas kangemat traditsioon enne lennukisse sisenemist – olgu siis tegu rahustiga lennuhirmu leevendamiseks või vedela unerohuga. Arstid aga soovitavad liiga suures koguses alkoholi enne ja lennu ajal mitte tarbida – põhjus seisneb selles, et alkohol viib kehast välja vedelikke ning lisab dehüdratsioonile hoogu. Dehüdratsioon on lennukites üsna tavaline probleem, seda tänu kuivale õhule ja soolastele roogadele. Ehk siis, kui alkohol on asi, mida lennukis nautida võiks “vembuvett” kulistada alla ohtra veega.
Lennates, eriti pikkadel marsruutidel, võiks iga inimene vaadelda ennast kui tippsportlast, kelle ülesanne on selle mitmetunnise reisi ajal võidelda igavuse, dehüdratsiooni, ebameeldivate stjuardesside ja haisva naabriga. Tippsportlane ei tarbi iialgi võistluse ajal või oma tippvormis Pepsit või muid limonaade. Magusad ja gaasilised vedelikud aitavad kaasa krampidele ja gaaside tekkele kõhus. Soovitame limonaade lennukis mitte tarbida, kuna kasu on neist tunduvalt vähem kui kahju.
Ajakiri “Science” avaldas uuringu, mille kohaselt aitab see, kui 16 tundi enne lende paastuda ja mitte midagi süüa võidelda paremini ajavööndihaiguse ehk jet lag’i vastu. Uuringu kokkuvõte ütleb, et valgus on see, mis meie söömis- ja unerütme reguleerib, samas on meil kehas teine kell, mis esimesest üle sõidab, kui ta tunneb et toitu on vähe või pole üldse. Tähendab see siis seda, et ilma toiduta on keha ergas nii kaua kuni saab toidu – seda fakti ära kasutades tuleks enne reisi mitte süüa ning alles kohale jõudes, uue aja kohaselt õhtusöögil süüa. Nii saab keha koheselt uude aega ümber kalibreerida. Tuleb aga ka tõdeda, et see uuring viidi läbi laboris ja rottidega ning linki inimesteni pole veel leitud. Samas kõlab uuring ja selle tulemus loogiliselt.
