TOIDUREIS | Kulinaarsed (liha)elamused Keeniast

Keenia on kulinaarses mõttes nagu ühepajatoit või hautis – segapuder India, araabia maade ning klassikalisest Aafrika köögist. Kui araablased hakkasid käima Mombasasse, et Mustalt Mandrilt orje ning elevandiluud kokku ahnitseda, võtsid nad kaasa oma kokad, maitseained ja küpsetusviisid. Araabia ja ka teisel pool India ookeani oleva India mõjutused on Keenias väga tugevad. Kõikvõimalikud masalad ja karrid, erinevad läätsede ja ubadega tehtud liharoad ning kuskus.

Selle virr-varri keskelt on siiski võimalik leida ka ehtsat Aafrika sööki – nagu kuulus maisikook ugali või kohalikust kapsast ja tomatist oliiviõliga hautatud sukum wiki. Ja muidugi nyama choma ehk grillitud liha – ilma soola, pipra ja muu marinaadita grillitud kitse-, veise- või lambaliha, mida pärast grillimist omale mekile vastavaks maitsestatakse.

Nyama choma’t saab ka kodus imelihtsalt valmistada, kuid Keenias on selle söömiseks omaette kiirtoitlustuskohad – räpased urkad, mille uksel seisab silt „Nyama Choma 200 šillingit“ või midagi sarnast. Klassikalise lihapoe interjööriga paik ei näi esmapilgul olevat ei söökla ega isegi püstijalabaar.

Lihapoe sisemuses meenuvad 1980. aastate lõpuaja lihaletid – samasugused valged, räpaste klaasidega kapid –, aga liha on seal erinevalt meie mälestuste lihapoest kuhjade viisi ning igast sordist. Näitad Neitsi Maarja pildi ees verise põllega nuga ihuvale mehele näpuga, mis liha soovid. Too kuhjab soovid taldrikule, võtab raha ja suunab poe tagauksest välja. Tagahoov on söögisaaliks muudetud räpane plats, kus kolmest selvehalli kärust kokku keevitatud grillil toimub toidutegu. Taldriku annad kokale, kes sinu liha ära grillib. Ise istud rahva sekka maha ja hakkad oma külma õlut libistama.

Säärased kiirsöögikohad on ainus asi, mille pärast ma keenlasi kadestan. Miks Eestis ei võiks olla ilma liigsete viledekulinateta kohta, kust saab osta kuhja värsket liha ning kus võiks seda kohapeal ära grillida ja süüa. Kiirelt, odavalt ja lihtsalt.

NYAMA CHOMA

Materjal:

• Kaks kilo sealiha või kitse­ liha ribisid
• Kolm tervet küüslauku
• Kolm punast sibulat
• Kolm tervet tomatit
• Oliiviõli
• Garam Masala pulbrit
• Marineeritud tšillit
• Soola
• Pipart

Kokkupanek:

Lõika ribid mõnusa suurusega tükkideks ning marineeri oliiviõlis, soolas, pipras ja Garam Masala segus. Lisa juurde ka marineeritud tšilli. Sega läbi ning lase umbes tund aega marineeri­ da. Võta kõrge äärega ahjuplaat ning lajata liha sellele. Lisa juurde poolikud tomatid, pooleks lõigatud küüslaugud ja poolikud sibulad. Torka need lihtsalt lihale vahele. Raputa peale veel soola, pipart ja oliiviõli. Pane ahju 250 kraadi juures ning lase umbes tund aega seal valmida. Kontrolli silmaga, kas liha on valmis. Liharibi peaks katma muhe krõmps ning küüslauk ja tomat peaksid olema ilusti pehmenenud.

SUKUM WIKI

Materjal:

• Terve hiina kapsas
• Pool kilo tomateid
• Oliiviõli
• Soola
• Pipart
• Kaneeli
• Kardemoni

Kokkupanek:

Haki kapsas peeneks, samuti lõhu tomatid. Lõigu ja haki, või löö lihtsalt puruks ja siis haki – algmaterjal peab saama peen. Kuumuta pajas oliiviõli ning pane kapsas ja tomat madalale tulele hauduma. Ilusti segades keeruta neist moos, mida oleks hea lihale juurde tõsta. Maitsesta ka soola ja pipraga, lisa juurde kaneel ja kardemon. Hauta veel ning kui segu on ilusti ühtlane, anna kuumalt lauda.

UGALI

Materjal:

• Pakk kookospiima
• Pakk kohvikoort
• Maisijahu
• Vett
• Soola

Kokkupanek:

Sega kausis kokku piim ja maisijahu. Jahu tuleb valada piima sekka, ise segu pidevalt kloppides, et klimp ei tuleks sisse. Kui pläga on ühtlaselt paks, vala kuumaks aetud vette. Sega pidevalt, kuni möks muutub tugevaks ja hangub. Maitsesta soolaga ja ongi valmis.

IRIO

Materjal:

• 300 grammi kartuleid
• 300 grammi kollaseid ube
• 300 grammi maisi
• Soola • Pipart
• Pakk vahukoort
• Tüümiani

Kokkupanek:

Keeda kartulid, mais ja oad. Keeruta keedetud kraamist koore abil mõnus kohev puder. Maitsesta soola ja pip­raga ning haki juurde tüümiani. Söö koos lihaga. Keenias on lausa söök nyama no irio, mis on siis Irio segu grill­lihaga.

Lugu ilmus esimest korda 2009. aasta reisiajakirjas GO Travel.