Toitumisnõustaja: Kas toidutalumatused on üldse olemas?
Oleme sellel teemal ka varem natukene kirjutanud. Kui pakub huvi, saad seda lugeda siit. Tänapäeva talumatuste TOP-is on kirkaimad medalikohad hõivanud juba eelpool mainitud laktoos ja gluteen.
Mida need talumatused endast üldse kujutavad?
Lühidalt öeldes on laktoosi talumatuse korral probleemiks teatud seedeensüümide puudumine, mis tavaolukorras aitavad lõhustada piimatoodetes sisalduvat piimasuhkrut (laktoosi). Piimatoodete tarbimine tekitab sellisel juhul tavaliselt kõhulahtisust, kõhugaase ja muid terviseprobleeme.
Gluteenitalumatuse puhul ei talu inimesed aga teraviljades sisalduvat valku gluteeni, mis võib põhjustada nii kõhuvalu, kõhulahtisust kui ka halba enesetunnet.
Eemaldame igaks juhuks nii laktoosi kui ka gluteeni?
Enne, kui tormad toidust eemaldama nii piima- kui ka teraviljatooteid, soovitan sul teha kõigepealt kindlaks, kas sul ikka on mõni eelpool mainitud talumatus. Pelgalt sümptomite järgi ei ole seda kahjuks võimalik kindlaks teha. Mainitud tervisehädasid võivad põhjustada ka paljud teised teemasse mittepuutuvad haigusetekitajad.
Laktoositalumatust saab testida
Laktoositalumatuse testimiseks on võimalused täiesti olemas. Soovitan pöörduda selle murega oma perearsti poole. Olen siit-sealt kuulnud, et nad neid teste eriti teha ei taha. Ilmselt on küsimus rahas, ent loodan, et saad oma perearstiga siiski kokkuleppele. Kahjuks on perearstide jaoks see senini kergelt pseudohaigus.
Tegelikult on naljakas, et tänapäeval eksisteerivad veel sellised pseudohaigused, mille testimine tundub arstidele pigem raha raiskamisena. Kui laktoos on see, mis sulle pidevalt ebameeldivusi tekitab, siis makse maksva kodanikuna võiks see olla asi, mille testimine ei ole nö “kauplemise” teema. Teine variant on ise testi eest tasuda. Aga enne piimatoodete täielikku menüüst eemaldamist tee see test kindlasti ära.
Mingil määral on võimalik ka ise katse-eksituse meetodil leida vaevuste põhjustajad, ent nagu eespool mainitud, siis on see küllaltki ebatäpne. Ja kui peaks selguma, et oledki laktoositalumatu, siis sinu õnneks on tänapäeval väga palju piimatooteid, mis on laktoosivabad. Nii et juustust ja piimast sa loobuma ei pea.
Gluteenitalumatuse mitu nägu
Gluteenitalumatusest rääkides peaks peaks lahku lööma kaks natuke erinevat olukorda- tsöliaakia, mida esineb umbes 1% elanikkonnast ning gluteenitalumatuse, mida arvatakse olevat 10% elanikest. Põhjustaja on sama, ent keha reageerib gluteenile neil juhtudel erinevalt.
Gluteenivaba
Tsöliaakia puhul keha immuunsüsteem sõna otseses mõttes ründab iseennast. Kahjustub peensoole limaskest. Järk-järgult hävivad limaskesta hatud. Mure seisneb selles, et sealtkaudu imenduvad organismi kõik toitained – valgud, rasvad, süsivesikud, vitamiinid, mineraalained ja mikroelemendid. Tsöliaakia on väga tõsine seedesüsteemi häire ja seda on võimalik testidega kindlaks teha.
Leebema versiooni, ehk gluteenitalumatuse puhul on asi natuke segasem. Kui päris aus olla, siis tundub, et päris konsensust selles teemas saavutatud ei olegi. Eksisteerib see siis päriselt või on pigem pettekujutelm. Osad arvavad, et keha suhtub sissesöödud gluteeni kui sissetungijasse ja võitleb selle vastu põletikuga, põhjustades ebamugavusi, teised jälle kahtlustavad hoopiski platseeboefekti. Me tunneme seda, mida soovime tunda.
Välistada ei saa ka seda, et muretekitaja on hoopis mõni teine ühend, mis figureerib gluteeni sisaldavas toidus. Samuti pole gluteenitalumatuse jaoks vettpidavaid teste. Parim lahendus on alustuseks välistada testidega tsöliaakia ning alustada toiduga katsetamist. Mis sobib ja mis mitte.
Nagu näed, siis teatud talumatused on tõesti olemas. Samas eemaldab enamus inimesi oma laualt gluteeni ja laktoosi täiesti põhjuseta. Minu soovitus- enne, kui teed oma menüüs kardinaalseid muutusi, lase ennast testida.
Artikkel ilmus esmakordselt veebilehel Fitlap.ee.
