PUUST JA PUNASEKS: Eesti limonaadivalmistaja selgitab, mis kaasneb suhkrumaksuga tootjale ja tarbijale

2018. aastal hakkab Eestis karastusjookidele kehtima astmeline suhkrumaks, mis tähendab tarbijale 10-30 lisasenti iga magustatud joogi liitri kohta.

Saaremaal Öuna limonaaditehast juhtiva Juhan Kanemägi sõnul on nemad oma jookidesse alati võimalikult vähe suhkrut lisanud ning selle asemel naturaalset õuna- ja marjamahla kasutanud. Suurtootjad aga oma jookides ilmselt suhkrusisaldust vähendama ei hakka.

1. Valitsuse heakskiidetud plaani järgi maksustatakse joogid, kus suhkrut on rohkem kui 5 grammi 100 milliliitri kohta.

Enamikes limonaadides on suhkrut kordades enam. Kas see tähendab, et meile tuttavad maitsed kaovad poelettidelt, sest tootjad on sunnitud oma retsepte muutma hakkama?

Mina usun, et kavandatav maks ei pane suuri tootjaid oma retsepte muutma, sest vastasel juhul ei ole need enam sama maitsega. Suhkur mängib maitsestatud karastusjookides just maitse moodustamise osas võtmerolli. See on asi, mis tekitab vajadust toodet tarbida ja muudab selle harjumuspäraseks ning maitsvaks. Arvan, et suurtootjad tõstavad lihtsalt hindu. Kahtlen sügavalt ka selles, kas hinnatõus tarbijate harjumusi muudab.

2. Kuidas nii – hind on ju tarbijale oluline?

Jah, aga siis peaks see hind olema oluliselt kõrgem. Kuna enamik magusaid jooke on praegu niikuinii suhteliselt odavad ja see, kas maksad pooleliitrise toote eest 15 senti rohkem või vähem, ei mägi olulist rolli. Kui praegu maksab tavaline pooleliitrine karastusjook alla euro, siis uuel aastal hakkaks see maksma umbes euro. Vaevalt, et limonaadisõber võtab selle asemel lihtsalt vee.

3. Suurimad limonaadisõbrad on teatavasti lapsed. WHO uuringute järgi on aga Eesti laste rasvumise kasv viimastel aastatel olnud üks kiiremaid Euroopa Liidus. Mida siis ette võtta?

Esiteks on see muidugi vanemate valikute küsimus. Aga üldiselt tuleks sellele probleemile läheneda palju komplekssemalt rääkides nii tervislikest söögi- kui ka joogiharjumustest. Praegusel juhul on ette võetud ainult üks väga kitsas sektor, mille abil riigikassat täita. See ei aita kokkuvõttes lapsi. Näiteks ei rakendata suhkrumaksu isegi magustatud piimatoodetele, mida soovitatakse sageli juua just lastel ja mille suhkrusisaldus võib vahel olla suuremgi kui limonaadidel. Lisaks jäävad maksustamata kommid ja kõrge rasvasisaldusega poolfabrikaadid, mida lapsed samuti väga armastavad.

4. Kui palju suhkrut teie limonaadid sisaldavad ja kuidas lisamaks teie kui tootja tegevust mõjutab?

Meie eesmärk on olnud alati hoida oma limonaadides suhkrusisaldus nii madal kui võimalik, sest oleme selle algselt teinud enda lastele ja nende tervisele mõeldes. Et Eesti lastel oleks võimalik igasugu värv- ja lisaainetega ebatervislike jookide kõrval valida ka kodumaisest mahlast valmistatud naturaalset limonaadi.

Täna on meie eesmärk viia kõigis Öuna limonaadides suhkrusisaldus alla 8 grammi, sest alates sellest on lisamaks tarbija jaoks juba kolmekordne. Praegu on kahes meie limonaadis suhkrusisaldus alla 8 grammi, ühes limonaadis täpselt 8 ja ühes 8,2. Küll aga peab märkima, et meie tooted sisaldavad peamiselt looduslikku suhkrut, mis tuleb õuna- ja marjamahlast.

5. Räägitakse, et vana hea naturaalne õunamahl on ka liiga suhkrurikas ja rikub hambaid.

Palun selgitage, kuidas selle suhkruga ikkagi on – kas naturaalne suhkur on siis üldse tervislikum kui lisatud valge suhkur?

Mõnes mõttes kindlasti, sest üks on ikkagi töödeldud suhkur ja teine otse loodusest. Paljud tarbijad ei tea seda üldse ja arvatakse, et kõigele lisatakse hullu moodi valget suhkrut. Õunalimonaadi valmistamisel me näiteks sageli suhkrut ei lisagi, sest selles on loodusliku suhkru sisaldus nii suur. Kuna kasutame naturaalset mahla ja erinevatel õuntel on erinev suhkrusisaldus, siis selleks, et tagada lõpptootel stabiilne kvaliteet ja maitse, on teinekord õige natukene suhkrut tarvis lisada. Samal ajal jäävad aga lisamata kõik maitsetugevdajad ja muu keemia. Selle asemel on igas Öunas tükike päris Eesti õuna.