Toitumisnõustaja Külli Holsting: võrreldes 100 aasta taguse ajaga on inimese kõhu mikrobioota liigilisus vähenenud

Diplomeeritud toitumisnõustaja Külli Holstingu sõnul mängivad soolestik ja seal peituvad bakterid väga olulist rolli inimese hea enesetunde tagamisel.

„Soolestikku nimetatakse inimese teiseks ajuks. Seal toimuvad protsessid ei mõjuta mitte ainult seedekulgla tervist ja võimet omandada vajalikke toitaineid, vaid hea soolestiku tasakaal parandab ka inimese keskendumis- ja õppimisvõimet ning tagab rahulikuma närvisüsteemi funktsioneerimise. Leidub uuringuid, mis kinnitavad, et soolestikus elavate bakterite hulk ja tasakaal tagavad terve ja ilusa naha, mõjutavad kolesteroolitaset ja vererõhku, aitavad ennetada rasvumist ja kaaluprobleeme, allergiat ning isegi südamehaiguste teket,” selgitas Holsting.

Need laused olid öeldud kommenteerimaks piimhappebakterite kasutegurit inimesele. Erinevate probiootikumide suurim teene on inimese immuunsüsteemi tugevdamine ja haiguste ennetamine, nendesse panustamine. Sellepärast lisavad ka tootjad meelsasti oma toodetesse näiteks piimhappebaktereid, et sööjad saaksid neid tarbides suuremat tervisekasu.

Seedimine on kui hea vanaema, kes hoiab töös kogu majapidamist (praegusel juhul inimese organismi): käib poes, valmistab süüa, koristab nõud, kraamib tube, teeb pai ning ka kurjustab, kui on vaja. Välistest teguritest mõjutabki meie heaolu ja enesetunnet kõige enam just see, mida ja kuidas joome/sööme ja hingame, palju liigume, puhkame, kuidas tuleme toime stressiga jne.

„Meie heaolu sõltub sellest, kui hea on kõhu seisukord ja seedimine: kas kõht on kinni või lahti, valutab, puhitab või lausa müriseb. Muutused seedimises näitavad, kas meil on stress. Pingeseisundis muutub seedimine teisejärguliseks ja kõht läheb kergesti korrast ära. Keha on holistlik süsteem, mille kõik osad peavad koos toimima ja seedimine on selle üks olulisemaid kooshoidjaid,” lisab Holsting.

Toitumisega on Holsting tegelenud teadlikult ligi kümme aastat, kui tema esimesel lapsel ilmnes tugev toiduallergia, mille tõttu pidi loobuma piimast, munast, nisujahust jt argipäevastest toiduainetest. Et asjast paremini aimu saada, lõpetas Holsting toitumisnõustaja õppe ja jätkab hetkel õpinguid toitumisterapeudi õppes. Ta usub, et tervislik toitumine on kõige lihtsam viis muutuda ilusamaks ja energiast pakatavamaks, ennetada vananemise ilminguid ning elada tervet ja õnnelikku elu.

Mida tähendab täpsemalt, et soolestik on inimese teine aju?

Holsting ütleb, et nagu kõik teavad, saab toitumise kui ka treeninguga oma tuju parandada.

„Hea toit ja mõõdukas treening aitavad meil kindlasti end paremini tunda, vastupidiselt mõjub liigne treening ja toiduga liialdamine. Toidu ja treeninguga saame mõjutada oma soolestiku mikrobiootat ehk mikroorganismide kooslust, mis vastutasuks mõjutab meie närvisüsteemi toimimist, immuunsust, mõningate vitamiinide tootmist jne.

Depressioonis, stressis või halva enesetundega inimestel võib esineda seedimisprobleeme. Paljude toitainete puudus mõjutab otseselt meie kognitiivset võimekust. Kui me ei tarbi häid rasvhappeid, pelgame rohelist või värsket toitu, piirame oma toiduvalikut, ei anna me ka kütust oma ajule. Toitainete puudus mõjutab kõigi organsüsteemide funktsioneerimist, sh soolestiku. Meeleolu ja ärksust mõjutab serotoniin, millest suur osa toodetakse soolestikus. Selleks on vaja toidusedelisse trüptofaanirikkaid toiduaineid, aga paremini mõjuvad need koos süsivesikurikka toiduga. Oluline on mitmekülgsus ja tasakaalustatud toiduvalik, mainib Holsting.

Naine lisab, et alati on vaja süüa mitmekesist toitu. „Parimad süsivesikute allikad on kiudainerikkad taimsed terviktoidud (ingl whole food). Oluline on jällegi mitmekesisus. Ei ole hea süüa üksnes täisteraleiba, vaid tuleb tarbida ka juurvilju, kaunvilju ja puuvilju. Kuidained aitavad langetada kolesterooli, parandada kõhukinnisust ja -lahtisust, reguleerida veresuhkru taset. Ühtlasi on need toiduks mikrobiootale. Mida mitmekülgsem toit, seda parem on toitainetega varustamine, mis mõjutab ka meie vaimset tasakaalu,” lisab toitumisnõustaja.

Üks asi, mida toitumisnõustaja kindlalt soovitab, on mitte oma seedimise pärast ülemäära muretseda. „Muretseda pole vaja. Muretesemine viib meid stressini, millel on otsene negatiivne mõju meie seedimisele, mikrobiootale ja sellest tulenevalt ka heaolule. Saan aru, et meil on tavaks kõike ja kõige pärast muretseda – lapsed muretsetakse, diivan muretsetakse ja ka ilma pärast muretsetakse. Toit on meile ka naudinguallikas ja seda ei tasuks unustada,” selgitab Holsting.

Kuidas oma seedimist paremaks muuta?

„Peaks hoiduma kõrge rasvasisalduse ja liigse suhkrusisaldusega toitudest. Poolfabrikaate ja valmistoite, mis on liigselt töödeldud, ei tasuks tarbida. Piirama peaks alkoholi, nikotiini ja teiste toksiinide tarbimist,” mainib toitumisnõustaja.

„Selge on see, et vajame kõiki vitamiine ja mineraale, fütotoitaineid, valke, rasvu ja süsivesikuid. Meil on avaldatud riiklikud toitumissoovitused, mis annavad suuniseid, kuidas oma menüüd koostada. Kõike tuleb tarbida mõõdukalt ja just meie baasvajadusi arvestades – õigetes kogustes õigeid vitamiine ja mineraale, valke, rasvu ja süsivesikuid. Kindlasti võiks olla menüüs rohkem klorofülli sisaldavaid toiduaineid: ürte, rohelisi salateid, puu- ja juurvilju. Eriti talvisel ajal. Neil toitudel on selge positiivne mõju tervisele. Kindlasti tuleb tarbida rohkem C-vitamiini rikkaid toite. Samuti soodustavad seedimist paljud ürdid, vürtsid, mida võiksime julgemalt kasutada,” lisab toitumisnõustaja.

Loomulikult on tervislikud ka kõik hapendatud toidud: jogurtid, keefirid, hapupiimad, hapukapsas ja soolakurk, soolaseened ja hapendatud köögiviljad. Uued tulnukad meie toidulaual on sojast tempeh ja natto, aga ka tamarindikaste. Populaarsust võidab kombucha jook – vee- ja piimaseenekeefir.

Veel peaks kindlasti sööma kala, millest saame nii oomegarasvhappeid kui ka siinsel laiuskraadil pidevalt puuduolevat D-vitamiini.

Selge on see, et võrreldes 100 aasta taguse ajaga on inimese kõhu mikrobioota liigilisus vähenenud ja hulk kasinam. Seda näitavad erinevad uuringud ja probleemile püütakse leida praktilisi lahendusi. Selge on aga, et meie keskkond on muutunud palju puhtamaks, hügieen teinud sajanditaguste aegadega võrreldes suuri edusamme. See aga meie seedimisjõule kasu ei too.

„Näiteks on võimalik väga halbades olukordades terve mikorbioomi koosluse taastamiseks inimesse väljaheiteid siirdada. Haigused, eriti antibiootikumide kuurid, on need, mis kahjustavad sooleelustiku olukorda. Samuti alkohol ja suitsetamine. Põnevad uuringud on tehtud aga näiteks meie kiudainete tarbimise teemal. Kui tavaline inimene, mees või naine, tarbib päevas 25/35 grammi kiudaineid, siis on ka neid vihmametsade asukaid, kes söövad 100 grammi kiudaineid päevas. Nii nagu meie esivanemad. Praeguses toitumises pole me aga sellise kogusega enam harjunud ja pole ka mõistlik nii suuri koguseid tarbida. Kiudainete koguseid tasuks tõsta järk-järgult ja mitte liiale minna, sest nende liigtarvitus pidurdab mõningate mineraalainete omastamist,” lisas Holsting.

Üldiselt kujuneb meie mikrofloora välja teiseks või kolmandaks eluaastaks ja nii jääb see piltlikult eluks ajaks. Seda olukorda muudavad muidugi pikemad elamised teises kliimas või toidupiirkonnas. Näiteks on uuringud näidanud, et Indias pikalt elanud eurooplastel on palju kordi rikkalikum seedebakterite variatiivsus.

„Kõige taga on ikka toiduharidus, -kogemus ja -harjumus, mille saame kaasa varasest lapsepõlvest. Head harjumused tagavad terve soolestiku ja üldise hea enesetunde. Soomes viidi näiteks lasteaias läbi programm, kus näidati, kuidas toitu kasvatatakse, valmistatakse ehk kuidas see lauale jõuab. Need lapsed, kes programmis osalesid ja omasid suhet toiduga, olid paremas kaalus ja parema tervisega. Nad teadsid, mida, kuidas ja millal süüa,” lisab Holsting.