Professor: enamus toidulisandeid on mõttetud, mõned võivad olla ka toksilised

Maailmaturul on üle 50 000 toidulisandi, millest umbes 6 000 on viimase kuue aasta jooksul jõudnud ka Eestisse, vahendab Maaleht.

"Teatud osaga neist pole tõsiseid toksikoloogilisi probleeme, sageli küll vaid selle pärast, et neil polegi mingeid olulisi füsioloogilisi toimeid ehk nad on mõttetud," rääkis maaülikooli professor Tõnu Püssa konverentsil "Terve loom ja tervislik toit". "Aga nende seas on ka ohutuse suhtes üsna kahtlasi."

Kiiret kaalukaotust lubavad toidulisandid võivad olla lausa toksilise toimega. Paljud mürgid, mis on aja jooksul salvestunud rasvkoes, kus nad on nö varjusurmas, võivad koe massi kiirel alanemisel vabaneda ja muutuda aktiivseks (nt polüaromaatsed süsivesinikud, dioksiinid, kloororgaanilised pestitsiidid jt). "Kiire kaalukaotus, põhiliselt rasvkoe kaotus, on alati ohtlik," rõhutas Püssa. On ka andmeid, et toidulisanditest (enamikel juhtudel kulturismilisanditest) põhjustatud maksakahjustuse juhtumite arv, on viimase kümnendi jooksul kolmekordistunud.

Kuna vitamiinid on bioaktiivsed ained, mida organism vajab väikestes kogustes, siis pole kaugeltki ohutu nende liigtarvitamine toidulisanditena. Järjest rohkem on hakatud tühiste tervisehädade korral manustama vitamiinipreparaate lubatust oluliselt suuremates annustes. Vitamiinimürgistused on küll harvad, kuid arenenud maades sagenemas.

Mõnedes toidulisandites sisaldub erinevaid vitamiine ja taimi või sisaldavad need varjatud koostisosi, mida etiketil märgitakse lihtsalt kui energiatõhustajaid, rasvapõletajaid või kaalukaotajaid. Selliste peidetud koostisosade koosmõju võib kahjustada maksa ja teisi organeid. Näiteks rohelise tee joomine annab antioksüdante ja rasvapõletusaineid, rohelise tee kontsentraadid võivad aga olla maksale kahjulikud.

USAs tarbib veidi enam kui pool täiskasvanutest toidulisandeid, enamus kompleksvitamiine. Euroopas tarvitatakse neid kõige enam Taanis (59%) ja Saksamaal (43%). Eesti kohta täpsed andmed puuduvad.

"Ärge kasutage toidulisandeid, välja arvatud D-vitamiini talvekuudel," soovitas Püssa. "Kompleksvitamiine soovitatakse lausa vältida, vitamiine võiks kasutada vaid arsti soovitusel."