TOIDUTARKUS: 10 põhjust, miks või on tervisele kasulik

Juba aastaid on või õigustamatult toidulaualt kõrvale jäänud. Eelmisel sajandil võeti kasutusele praegu ohtlikuks transrasvaks peetav margariin, hiljuti veel eelistati võile aga oliivi- või rapsiõli. Rootsis, Lundi ülikoolis läbi viidud uurimus näitab aga, et võrreldes oliiviõli, linaseemneõli või uut tüüpi rapsiõliga tõstab või vererasvade hulka märkimisväärselt vähem. Suur vererasvade number tõstab kolesteroolitaset ning suurendab ateroskleroosi ja infarkti ohtu.

Lundi ülikooli uurijad märkisid, et 20 protsenti võis sisalduvast rasvast koosneb lühikese ja keskmise ahelaga rasvhapetest, mis on inimkehas otseseks energiaallikaks ning ei jää seega liiga kauaks kehasse, et mõjutada vererasvade taset. Seega, ehkki pikemas perspektiivis mõjutab või vere kolesteroolitaset, siis selle lühiajalised efektid on siiski pigem kasulikud, vahendab Telegram.

Mitte kõik ei nõustu aga, et oliivi- ja rapsiõli või taimsete õlide asemel või kasutamine on vaid lühiajalise kasuga. Weston A. Price Sihtasutuse kaasasutaja Sally Fallon on väljendusrikas või pooldaja ning ei nõustu, et või või kolesterool suurendavad ohtu haigestuda südame- ja veresoonkonna haigustesse.

Rasvavaba vandenõu

Alates 1920. aastatest on võile eelistatud margariini, kuid juba tuhandeid aastaid enne seda oli või mitmete kultuuride toitumises põhikohal, ilma et see oleks kaasa toonud suuremaid terviseprobleeme. 1920. aastatest kuni 1960. aastateni kahanes ameeriklaste võitarbimine 8 kilost 1,8 kiloni aastas inimese kohta, kuid ometi sai südamehaigustest üks peamisi terviseriske. Kui tõenäoline on siis eeldada, et või saab olla südamehaiguste tekitajaks?

Sally Falloni sõnul on või ulatusliku rasvavaba vandenõu ohver, mis teenib nende huve, kelle jaoks tervisliku või asendamine haigusi tekitavate masstoodetega nagu taimsed õlid ja transrasvad on kasulik.

Mis asi see on või?

Või on toiduaine, mille müügiga Eesti talumehed ja riik kunagi jõukust kasvatasid. Vanadelt võimeistritelt päritud kogemused on au sees tänapäevani. Või on rasv-vees emulsioon, millel on tahke plastiline tekstuur. Võid toodetakse kas rõõsast või hapendatud koorest, vastavalt sellele saadakse kas rõõsa koore- või hapukoorevõi. Hapukoorevõi valmistamiseks kasutatakse tänapäeval kas piimhappebakterite juuretisi või lisatakse koore kokkulöömisel piimhapet.

Või koostises on 80–90% rasva ja maksimaalselt 16% vett ning teisi piima komponente. Lubatud lisandid on vesi ja sool. Eestis valmistatakse ka taluvõiet, milles on 72% piimarasva. 1 kg või valmistamiseks kulub ligikaudu 20 kg piima.

Tõsi on see, et või on inimestele kasulik. Siin on kümme eelist, miks värske, koorest tehtud või peaks olema meie toidulaual.

1. Või on kõige paremini omandatav A-vitamiini allikas. A-vitamiin toetab kilpnäärme ja neerupealsete tööd ning tugevdab südame-veresoonkonda.
2. Või ei tekita rasvumist, sest keha põletab selle lühikese ja keskmise ahelaga rasvhapped kiiresti. Või tekitab täiskõhutunde, mis omakorda vähendab isude ning ülesöömise ohtu.
3. Võis on palju antioksüdante nagu A ja E vitamiinid ning seleeniumi, mis vähendab südamehaigustesse ja vähki haigestumise riski.
4. Või on antioksüdandina toimiva kolesterooli allikas, mis parandab rääsunud rasvade, taimeõlide ja transrasvhapete poolt tekitatud kahjusid. Kolesterool on ühtlasi oluline aju ning närvisüsteemi arengule.
5. Võis sisalduvad lühikese ja keskmise ahelaga küllastunud rasvhapped on kasvajate tekkimist vähendavate omadustega ning tugevdavad immuunsüsteemi.
6. Või sisaldab vähi eest kaitsvaid konjugeeritud linoolhappeid.
7. Pastöriseerimata kujul on võil jäikusevastane omadus nimega Wulzeni faktor, mis kaitseb artriidi, läätsekae ja ateroskleroosi eest.
8. Või on kilpnäärme korralikuks funktsioneerimiseks vajaliku joodi allikas.
9. Või soodustab seedetrakti tööd ja vähendab lastel kõhulahtisust.
10. Või on hea K2-vitamiini allikas, mis ennetab hammaste lagunemist ning on heade hammaste ja luude aluseks.