Eesti Vegan Selts: meestel on aeg veganiks hakata
Ettekujutus, et „õiged mehed“ söövad liha, et lihasöömine on macholik või mehelik käitumine, on osutunud väga püsivaks. Kuid kahjuks pole see üksnes iganenud arusaam: selle ettekujutuse mõju meeste tervisele on katastroofiline ja peaksime ka sellest kõnelema selle aasta meeste tervisenädalal, vahendab Vegan.ee.
Loomset päritolu toiduainete tarbimine on tihedalt seotud eesnäärmevähiga, mille kätte sureb ainuüksi Ühendkuningriigis 10 000 meest aastas. 2016. aastal leiti World Cancer Research Fund’i poolt rahastatud uuringus, et veganitel on 35% väiksem risk haigestuda eesnäärmevähki.
Ühiskondlikud soorollid on suuresti vastutavad omnivoorsete meeste suhtumise eest loomadesse. Varajasest east soodustatakse tüdrukute puhul lahkust, hoolivust ja kaastundlikkust. Poisse kasvatatakse aga tugevateks ja kõvadeks meesteks.
Ütleme poistele, et nad peavad olema julged, „olge meheks“! Õrna või tundlikku käitumist välja näidates kutsutakse neid „tüdrukuteks“, justkui oleks see nõrkus. Kaastunnet nähakse naiseliku omadusena, mis on meeste puhul justkui soovimatu, ehkki traagiliste tagajärgedega.
Taolise soolistatud kasvatuse mõjul kehtestavad paljud mehed oma ülemvõimu teiste üle, eriti loomade üle. Seda on selgesti näha suvekuudel, kui peetakse täie hooga bravuurikaid grillpidusid. See käitumine on ennustatav, soovimatu ja väga kahjulik meie tervisele.
Vorstid ja peekon, tüüpilised grilltoidud, põhjustavad vähki. Maailma Terviseorganisatsioon liigitas 2015. aasta novembris töödeldud liha kantserogeenide hulka ehk samasse kategooriasse, kuhu kuulub tubakas. Ainuüksi 35-grammine kogus päevas (kaks peekoniviilu) tõstab jämesoolevähi riskitegurit 18% võrra.
Veel üks kahjulik väärarusaam on see, et liha söömine tõstab mingil moel meeste suguvõimet. Tohutult irooniline on aga seejuures seos loomsete toitude tarbimise ning erektsioonihäirete vahel. USA-s avaldas üks arstide selts isegi üleskutse nn Lihanädala ümber nimetada Erektsioonihäirete nädalaks!
Sõltumata sellest, kas oled mees või mitte, võid ikkagi küsimuse alla seada ühiskondlikke norme. Miks mitte olla kaastundlik nõrgemate vastu ühiskonnas, loomade vastu, kel puudub hääl? Loomade söömine pole tugev või hiilgav käitumine ja seda pole ka oma steigi või grilli suuruse üle uhkustamine. Vastupidi, tsiteerides Morissey’d, õrnus ja headus nõuab tugevust.
Meie ühiskonnas on valdav hiiglaslik sooline tasakaalustamatus. Mehed on endiselt priviligeeritud. Meil on vaja rohkem silmapaistvaid mehi, kes kasutaksid oma privileege positiivse eeskuju näitamiseks, kes hoiaksid vägivallatuse lipu kõrgel ja kutsuksid tulevast põlvkonda üles käituma hoolivamalt.
Paljudel inimestel on mingit laadi aimdus, et loomakasvatusega kaasnevad enamasti halvad uudised. Kuid kuna loomade järjepidevat ärakasutamist peetakse endiselt meie ühiskonnas normaalseks, on kerge silma selle tõsiasja ees kinni pigistada.
Täiesti arusaadavalt ei soovi enamik inimesi toitumisharjumustega kaasnevaid ebamugavusi läbi elada. Ent see on seda väärt. Isegi, kui sa ei tunne moraalset kohustust praegu veganlusega tutvuda, võib see siiski sulle tähtis olla kunagi tulevikus.
Isiklikult olin veel paar aastat tagasi suur lihasööja ja mitte üldse selline inimene, keda peaksid loomasõbraks. Lapsepõlves polnud mul ühtegi kodulooma ja armsaid kutsikaid ei kussutanud ma kunagi.
Otsustasin veganluse kasuks, kuna tahtsin parandada oma tervist. Vaid paar kuud pärast seda, kui muutsin oma toitumist, hakkasin ka loomadega suhestuma, lihtsalt seetõttu, et ma ei söönud neid enam. Olen nüüd vegan ka loomade pärast. See on vaieldamatult olnud üks parimaid otsuseid mu elus ja ma ei taganeks sellest eales.
Hoolimata sinu soolisest kuuluvusest on aeg hakata mõtlema taimsele toitumisele – loomade, keskkonna ja tervise pärast.
Tõlkis: Lauris Grins
* - See on Suurbritannia protsent, Eestis on meessoost veganite protsent tõenäoliselt veelgi väiksem.
