Kumb on kasulikum, kas värskelt pressitud mahl või smuuti?

Mida lähemale tiksub kevad, seda suuremaks paisub inimeste huvi tervisliku toitumise vastu. Searasv ja kreemikoogid jäägu talveperioodi, pikkade sammudega lähenev rannahooaeg ergutab ja inspireerib tegutsema. Tervisesaitidel võib sageli kohata mahla- ja smuutiretseptide soovitusi ning ikka ja jälle kerkivad üles küsimused, kumb neist on kasulikum ja millal mida eelistada.

Kuna nii toormahlad kui smuutid mängivad tervislikus toitumises olulist, kuid pisut erinevat rolli, siis olgu siinkohal üle korratud mõlema kasulikud omadused, vahendab Telegram.

Värskelt pressitud toormahlad

Värskelt pressitud mahlad moodustavad vääramatu osa enamuse kehapuhastus- ja tervendusprogrammidest. Mahlapressimise käigus eraldatakse taimedest-viljadest vesi ja toitained, kiudained jäävad aga pressimisjäägi sisse. Ilma kiudaineta ei pea seedimisorganid kasulike ainete kättesaamiseks ja absorbeerimiseks enam palju vaeva nägema. Vitamiinid-mineraalid ja fütotoitained on kehale suurtes kogustes kergemini omastatavad kui puu- ja juurvilju tervelt süües. Just seetõttu on toormahlu tabavalt kutsutud ka „toitainete ekspressiks“.

Värskelt pressitud mahlad on väga kasulikud tundliku seedesüsteemi puhul ning neile, kes põevad soolehaigusi, mis teevad raskeks või võimatuks kiudainete lagundamise. Seedefloora kõrvalekallete (düsbioosi), Crohni tõve, haavandilise koliidi, ärritunud soole sündroomi (IBS), peensoole bakteriaalse ülekasvu jms puhul tuleks taimedes olevat lahustumatut kiudainet hoolega vältida, samas võiks aga haiguse käes vaevlevat organismi turgutada mahlajoomise abil.

Ka vähiravi puhul on värskelt pressitud mahladel keha rakutasandil tervendamise, detoksi ja antioksüdantidega varustamise seisukohalt oluline roll. Mahlapressimisel tuleks silmas pidada, et mahl liialt magus ei oleks – vähirakkude peamiseks energiaallikaks ja kütuseks on siiski glükoos. Kindlasti tuleb kasuks puuviljade ja tärkliserikaste aedviljade kombineerimine klorofüllirikka taimemahlaga, teatavasti kuulub klorofüll vere puhastajate ja maksa üldtoonuse tõstjate autahvlile.

Veresuhkru kõikumise ärahoidmiseks on soovitav magusaid mahlu lahjendada veega. Organismi puhastamise seisukohalt on kõige kasulikum tarbida värskelt pressitud mahlu tühja kõhu peale ja vahetult pärast pressimist. Pestitsiidide-herbitsiidide foobikutele on kindlasti tähtis fakt, et enamus taimemürkidest on seotud kiudainega ja seega mahla ei jõua.

Smuutid

Vastupidiselt mahladele sisaldab smuuti terveid vilju ja taimi, kaasa arvatud viljade vitamiinirikas koor ja isegi seemned. Samas lihtsustab blenderdamine siiski kiudaine seedimist ja teeb selle kehale kergemini omastatavaks.

Kiudainega seotud suhkrud vabanevad vereringesse aeglaselt, hoides nii ära raketina taevasse tõusva veresuhkru ja tagades pikaajalise energianivoo. Just seetõttu on smuutid ka toitvamad ja hoiavad kõhu kauem täis. Kuna smuuti sisaldab mahla kõrval ka kiudainet, saab vähematest viljadest rohkem, samas kui mahla tegemise puhul võivad viljade jäägid nõrgema närvikavaga inimestel süümepiinu tekitada. Eriti osavad ja kokkuhoidlikud on siiski leidnud võimaluse ka mahlajääkide ära kasutamiseks – segule purustatud seemneid lisades saab sellest tervislikke ja maitsvaid krõbeleibu kuivatada-küpsetada.

Mõned reeglid, mida tasuks mahla ja smuuti tegemisel silmas pidada:

• Tarbi mahlu ja smuutisid vahetult peale tegemist! Teatud vitamiinid (nt. C- ja E-vitamiin, B6 ja B9-vitamiin ehk folaat) hakkavad valguse ja õhuga kokkupuutes oksüdeeruma ning muutuvad organismile mittekasutatavaks. Kui on soov mahla pikemaks ajaks ette teha, tuleks seda säilitada suletud nõus ja külmkapis. Värsket mahla ei soovita hoiustada kauem kui 24-48 tundi, seda põhjusel, et selleks ajaks kaob enamik mahlas olevast elujõust.
• Pea kombineerimisel piiri! Kogenud mahlatajad eelistavad ühes mahlas piirduda 3-4 osisega. Smuutides soovitatakse vältida puuviljade ja tärkliserikaste juurviljade (porgand, peet, suvikõrvits, brokoli) kokkusegamist, vastasel juhul võib see tekitada gaase ja hapendumist. Rohelised lehttaimed sobivad seevastu igasuguse mahla hulka.
• Kasuta õigeid masinaid! Kvaliteetne aeglane mahlapress säilitab paremini mahla aroomi ja maitse. Odavamad, tsentrifugaaljõul töötavad häälekad mahlapressid kahjustavad oma kuumusega mahlas olevaid ensüüme ja kasulikke aineid, ka on aeglaselt pressitud mahla kogus suurem ja jäägid väiksemad. Kvaliteetsed mahlamasinad võimaldavad mahla pressida isegi kuuseokastest. Nii blenderi kui mahlamasina puhul tuleks plastmaterjalidele eelistada klaasist nõusid.

Toimetas Liisu Orav