JOOGITARKUS: 7 jooki, mille tarbimine tuleks lõpetada juba täna
Magusaid limonaade peetakse üheks väga oluliseks ülekaalulisuse põhjustajaks. Lisaks suurele suhkru või selle aseainete kogusele on karboniseeritud limonaadide pH-tase mõningatel juhtudel lähedane isegi akuhappele, mis loomulikult põhjustab hambaemaili kahjustumist. Sellised joogid põhjustavad tegelikult hoopis dehüdratsiooni, mineraalide vähenemist kehas, kofeiinisõltuvust ning pikas plaanis suurendavad südameinfarkti riski, vahendab Telegram.
Kunstlike magustajatega limonaade turustatakse tihti tervislikuma alternatiivina nende madalama kalorsuse tõttu, kuid need on tegelikult veel rohkem tervisele kahjulikud, kuna sisaldavad mürgiste lisaainete kokteili, mille koosmõju on tegelikult testimata – naatriumbensoaat, aspartaam, atsesulfaam-K, sukraloos ja kõrge fruktoosisisaldusega maisisiirup. Limonaadid suurendavad vähi- ja diabeediriski ning on leitud seos ka kopsuhaigustega nagu astma ning krooniline obstruktiivne kopsuhaigus.
Osas piirkondades võib kraanivesi olla palju suurema toksiinide sisaldusega, kui inimesed arvata oskavad. USA-s on viimastel aastakümnetel tuvastatud kraanivees sadu kemikaale ja ravimite jääke, mida seostatakse suurenenud vähiriski ning teiste haigustega. Ja seda lisaks paljudes piirkondades lisatavale fluoriidile, mis on sisuliselt väetisetööstuse probleemse jääkaine lahustamine inimeste joogivette.
On leitud, et fluoriid võib torustikest siduda ka pliid, mis teeb kraanivee veel mürgisemaks. Fluoriidi toksiline mõju ajule on loomkatsete abil hästi dokumenteeritud, võib-olla sel põhjusel eelistavadki koerad juua pigem porilombist kui oma joogikausist. Lisaks ajutoksilisusele on fluoriidi seostatud ka südame-veresoonkonna haigustega.
Spordijookide turg laieneb pidevalt, see on multimiljardiäri, mis spondeerib maailma parimaid sportlasi. Kuid sisuliselt on tegemist täieliku jamaga – Gatorade on pea sama korrosiivse toimega kui Coca-Cola. Hambaarstid on uurinud energiajookide ja spordijookide mõju hambaemailile ning leidnud, et suure happesisalduse tõttu on need väga kahjulikud.
USA-s on mõned eksperdid isegi leidnud, et energiajoogid peaks olema varustatud hoiatava sildiga nagu alkohol ja sigaretid. Spordijoogid on tihti üleküllastunud kunstlikest värvainetest, millel ei ole muud eesmärki kui joogi välimuse parandamine – neil ei ole toitainelist väärtust ning need tekitavad vaid kahju tervisele.
Kohvi võib juua mitmel moel, kuid mõned neist on halvemad kui teised. Suurtest kettidest nagu Starbucks või McDonalds saab kohvile lisaks ka hulganisti mürgiseid lisaaineid. Samuti on igasugused erinevad kohvijoogid väga kõrge kalorsusega, mis võib ühe joogi kohta olla üle 600 kcal. Milleks peaksid tarbima selliseid sünteetilise koore ja rafineeritud suhkru või sünteetilise magusainega toodetud jooke?
Viimasel ajal on palju püütud tõestada kohvi kasulikke omadusi tervisele, kuid selliste uurimuste tõesus on kaheldav. Kohvisõbrad peaks jääma mahedalt ja õiglaselt kasvatatud ning kodus valmistatud kohvi juurde. Tavapäraselt kasvatatud kohv on üks enim kemikaalidega töödeldud taimi, ja need kemikaalid tekitavad kahju ka keskkonnale, kus neid kasvatatakse. Kohvi peaks tarbima 4 kuni 6 nädalat peale selle röstimist ning selle tavapärane säilivusaeg ei tohiks olla üle aasta, kuid üle 70% kohvitootjatest ei pööra sellele tähelepanu.
Pastöriseeritud piim on tõenäoliselt üks kõige vähem toitaineid sisaldav jook, mida ekslikult nimetatakse ideaalseks toiduks. Ainus piim, mida üldse tohiks tarbida, on toorpiim, milles on alles vajalikud ensüümid, kasulikud bakterid, vitamiinid ja valgud. Pastöriseeritud piima seostatakse allergiate, hambaemaili lagunemise, koolikute, kasvuprobleemide, osteoporoosi, artriidi, südame-veresoonkonna haiguste ja vähiga.
Igasugune piim (ka mahe- ja toorpiim) sisaldab hormoone, allergeene, rasva ja kolesterooli. Lisaks võib selles esineda herbitsiide ja pestitsiide, antibiootikumide jääke, kahjulikke baktereid ning viiruseid. Tööstuslikul tootmisel leitakse, et pastöriseerimine on vajalik tarbijate tervise huvides, kuid tihtipeale sellest ei piisa, et kahjulikke haigustekitajaid hävitada. Ning tegelikult on oluline küsimus, kas inimene peaks üldse ühegi teise liigi esindaja piima jooma?
Rahvusvahelise toidutööstuse kartelli üks suuremaid pettusi on nn värske apelsinimahl, mida supermarketi riiulilt leida võib. See maitseb alati samamoodi ning ei sarnane mitte kunagi tegeliku värskelt pressitud apelsinimahlaga. Tööstuslikus tootmises lisatakse sinna kunstlikke maitseaineid, et garanteerida sama maitse igas partiis. Sellest töödeldakse erilise protsessi abil hapnik välja, et vältida mahla halvaksminemist ning enne supermarketi riiulitele jõudmist võib see seista suurtes paakides terve aasta.
Teiste mahladega ei pruugi olukord olla parem. Paljud õunamahlad on tehtud kontsentraadist, mida imporditakse Hiinast ning see on tihti saastunud arseeniga. Samuti on õuna- ja viinamarjamahlast leitud pliid.
Aspartaam ja sukraloos on sadades kunstlikult magustatud jookides, sealhulgas kokteilides, piimades, mahlades, külmades kohvijookides, limonaadides ja närimiskummis. Ometi on tegemist kahe kõige toksilisema kunstliku magustajaga maailmas. Sukraloos on kloreeritud süsivesik, mis imendub ja ladestub kehas üsna hästi. Kloori kasutatakse biotsiidina valgendajates, desinfektsioonivahendites, putukamürkides ning sõjanduses kasutatud mürkgaasis.
Loomakatsetes leiti sukraloosi põhjustatud kahjustusi maksas ja neerudes. Teiste sarnaste kloreeritud süsivesikute nagu PCB puhul on teada kahju inimese närvisüsteemile ja immuunsüsteemile ning genoomi kahjustamise kaudu on need tekitanud vähki ja sünnidefekte.
