Chia seemned - võimas supertoit, mis kosutab nii keha kui ka vaimu
Chia seemneid saadakse mündiga ühte perekonda kuuluva õlisalvei (Salvia hispanica) viljadest. Lõuna-Ameerikas kasvatati seda taime juba iidsetel aegadel. Mehhikos, asteekide juures oli ta nii hinnatud taim, et sellele pühendati iga-aastaseid pidustusi. Kolumbuse vallutuste järel vajus chia seemnete tarvitamine unustusehõlma, kuna Hispaania anastajad keelasid pärismaalastel selle rituaalse taime kasvatamise. Viimasel ajal on toimunud aga chia seemnete võimas taastulemine ja selleks on ka põhjust: see on paljude suurepäraste omadustega supertoit.
Legendi järgi piisas 14.–16. sajandil Mehhikos elanud asteekidele ühest teelusikatäiest chia seemnetest kogu toiduna, et läbida joostes ülipikki vahemaid. Kuigi tänapäeval ei pea me enam majanduslikel põhjustel selliseid eluohtlikke rännakuid ette võtma, pole keskkonnatingimused inimorganismile praegu sugugi soodsamad. Pigem vastupidi: nüüdisaja tehisintellekti pealetungile vastanduva nn hipiliikumise teise laine harjal (ökoproduktid, energia- ja planeedisäästlik eluviis, looma- ja taimekaitse, inimõiguste eest võitlemine, puhtuse- ja eneseotsingud, meditatsioon ja jooga) on tervisliku toitumise järele endisest suuremgi vajadus.
Chia seemned supertoiduna kevadises Eestis
Kui asteegid pidasid ainsaks jumalatevääriliseks toiduks inimverd, tuues selleks ohvreid, siis 21. sajandi vaimne maailm seab esikohale iseenda, iga indiviidi üksikult – tema tervis, õnn ja rahulolu aitavad muuta maailma paremaks, sest vihane inimene trotsib kõiki, kellega ta kokku puutub. Iga arukas inimene – isegi kui ta pole suurem ajaloohuviline – saab aru, et küllap sõid asteegid ka liha, maisi ja ube, ent kasulike ainete kontsentratsiooni silmas pidades jõuame tagasi chia seemnete juurde, mis tõestavad, et piisab vähesest, et anda palju.
Supertoitude valik on Eestis vaid mõne aastaga muutunud väga rikkalikuks. Tekib küsimus, et kui meil on käepärast oma kodumaised kuusevõrsed, karulauk, murulauk ja muud laugud, jõhvikad ja astelpaju, siis miks on üldse vaja vaadata nii kaugele kui Ladina-Ameerika. Kas toodete transport ei kahjusta keskkonda enam, kui toote ainulaadne väärtus inimesele seda õigustab, eeldades, et tegu pole haruldast haigust põdeva, vaid keskmise nõudlusega organismiga? Saatuslike häirete kasv rakutsükli arengus on olnud tõusuteel juba pikemat aega ja isegi kõiki tõestatult mittekahjulikke aineid tarbides ei ole näha keha reostamise vähenemist – enne kui ei investeerita kas kohaliku või eksootilise puhta toidu tarbimisse, ei pidurdu ka inimeste tervise kahjustamine. Küsimus polegi enam niivõrd igaühe enda valikutes, vaid planeedi ja kõikide inimeste heaolus ja turvatundes.
Puhtaid toite leidub palju ja äärmuslikud ajad nõuavad äärmuslikke abinõusid. Sellest, et vaid vähesed entusiastid on tervisliku toitumise põhimõtetega kursis, ei piisa, vaid infot tuleb laiemalt levitada. Kui me eelistame valida täisväärtusliku elu – anda endast vähemalt toidulauale produkte valides kõik, tarbida pigem vähem, aga kvaliteetselt –, siis võib-olla muudab see õhk, mida me sisse hingame ja oma rakkudesse saadame, paremaks ka meie mõtted. Headeks mõteteks on lisaks paljukiidetud süsivesikute ajutegevust soodustavale toimele vaja ka valke ja häid rasvhappeid ning just nende poolest erinevad chia seemned paljudest tuntumatest C-vitamiini allikatest Eesti kevades ja enamikust teistest supertoitudest kaubamaja pikas ökoletis. Tasub meelde jätta, sest taimseid ja nii kergesti toitudele lisatavaid aineid, mille kontsentratsioon oleks meile sedavõrd kasulik, peaaegu et polegi.
Kasulikud ained chia seemnetes
Kui toiduhuviline võib chia seemneid võrrelda kõigepealt linaseemnete või avokaadoga, siis erinevused on siiski märgatavad ja mitte ainult maitsetundlikule meelele või eeldades, et toidulaud peaks olema nii külluslik nagu mõnel kuningal (näiteks Richard III päevamenüü koosnes üksluiselt kolmest liitrist veinist ja luigelihast – ent need ajad on möödas!). Chia seemnetes on märksa rohkem oomega-3 rasvhappeid, kiudaineid, kaltsiumi ja fosforit kui linaseemnetes (rääkimata luigelihast). Chia seemned sisaldavad pealegi antioksüdante, mida linaseemnetes ei ole. Linaseemnete kestad ei ole seeditavad, mistõttu palju kasulikke aineid jääb imendumata. Toronto ülikooli uurimus leidis, et linaseemned sisaldavad aineid, mis vabastavad kehas vesiniktsüaniidi (vein seda ei tee), kui tarbitud on rohkem kui 50 grammi linaseemneid (surmav kogus ühe annusena algab 35–150 µmol/kg kohta) – chia seemned seevastu ei sisalda ühtegi tuvastatud mürki.
Kõige silmapaistvamad on chia seemned oomega-3 rasvhapete sisalduse poolest. Miks neid üldse inimorganismile vaja on? Kuna keha ei suuda oomega-3 rasvhappeid sünteesida, on need vaja toidust omastada, et organismil oleks võimalik tööjõuliselt reguleerida hormoone, mis mõjutavad arvukaid bioloogilisi protsesse. Kui oomega-6 rasvhappeid saab juurviljadest ja loomsetest rasvadest, siis oomega-3 rasvhappega ei ole lugu nii lihtne: selle puuduse ja/või rasvhapete tasakaalustamatuse tõttu tõuseb risk südametegevuse häireteks ehk alaneb vastupanuvõime südame-veresoonkonna haigustele ning organismi põletikulised protsessid muutuvad raskemini kulgevaks. Chia seemnetes on 19–23% lihtvalke, mis sisaldavad absoluutselt kõiki vajalikke aminohappeid õiges vahekorras. Chia seemnete õlisisaldus on 32–39%, millest oomega-3 rasvhapete looduslik sisaldus on teadaolevalt suurim – 60–63%, mis on tooraine sama koguse kohta suurem kui linaseemnetes, vetikates või kalaõlis.
Chia seemned sisaldavad kolm korda rohkem antioksüdante kui mustikad, kaks korda rohkem kaaliumi kui banaanid, kolm korda rohkem rauda kui spinat, viis korda rohkem kaltsiumi kui piim, kaks korda rohkem lihtvalke kui mistahes teised seemned või pähklid – ja kõik need toiduained on just nende mikroainete poolest silmapaistvad ja hinnatud. Chia seemned on rikkad ka magneesiumi ja seleeni poolest. Hinnatud toitumisteadlase Mike Adamsi sõnul on need seemned ellujäämistoit, kuna lisaks mitmekesisele sisule ja tõhusalt ravivale toimele saab neid külmutamata säilitada 2–4 aastat.
Ideaalne toit enne treeningut
Chia seemned tekitavad kergesti täiskõhutunde, isegi kui portsjon pole üldse suur, ning saadud energia kulub aeglaselt, kuna süsivesikud neis on peamiselt kiudained. Kaltsiumisisalduse tõttu on nad kasulikud hammastele ja luudele, oomega-3 ja oomega-6 rasvhapete sisalduse tõttu südamele ning kõrge kiudainete sisaldus aitab kaasa soolestiku tööle. Chia seemned on ideaalne toit enne treeningut või füüsilist jõudu nõudvat tööd, kuna nad suurendavad vastupidavust ja jõudu ning aitavad kehal säilitada vedeliku tasakaalu, olles võimelised endasse võtma 10 korda seemneist endist suuremat veemassi.
Magneesium vähendab kroonilist väsimust ja toetab närvisüsteemi. Oomega-3 rasvhapetel on ka tõestatult positiivne toime viljakusele (mida asteegid väga hindasid, kuna häid sõdalasi oli ikka juurde vaja).
Chia seemneid saab kasutada ka eestlase lemmiktoiduainete nimistusse kuuluvate munade ja želatiini (kondijahu on ju ka jahu) asemel – neil on nimelt geeljaks tegev, tihendav toime, mistõttu nad sobivad väga hästi ka kissellidesse, keedistesse, smuutidesse, putrudesse jm.
Retsept: kirsipuding chia seemnetega
Sega mandlipiim, kirsid, kardemon, stevia ja vanilje ühtlaseks kreemjaks massiks. Leota chia seemneid, kuni need on võtnud tihedama tekstuuri ning lisa india pähkli ehk kašupähkli kreem, mille saab vees leotatud kašu pähklitest, kirssidest, vaniljest ja steviast hõlpsasti kokku blenderdada. Hüva nautimist!
