Uue aasta gastrolubadused: Söön paremini, joon vähem?

Aastavahetuse öö näeb paljudes majapidamistes välja kui sõjatander: süüakse ohjeldamatus jätkusuutlikkuses kõike, mis tee lauale leidnud, rüübatakse sisse kogu Mendelejevi tabeli sortimenti ja seda kõike ühes suures hirmus – esimesest jaanuarist ju enam ei tohi. Miks küll?

Põhjus on lihtne: oleme andnud lubaduse! Andnud lubaduse lõpetada kohe esimesest jaanuarist suitsetamise, liigse alkoholi tarbimise (tihti lubanud alkoholi joomise täielikult maha jätta!), rasva söömise, gluteeni tarbimise, suhkru lisamise kohvile. Kõigele sellele on täielik ja momentaanne embargo. Peale selle oleme andnud lubaduse koheselt mõlema jalaga treeningsussidesse karata ja sealt enne müütilist „rannavormi” mitte lahkuda.

Vähem fatalistlikud isendid peavad restoranis prassimise, liigse söömise ja igaõhtuste toonikuga džinnidega lihtsalt piiri. Enamikul inimestel ei ole vaja aga midagi teha – jätta paar kokteili joomata, käia paar korda nädalas jooksmas ja tutvustada köögis oma pottidele/pannidele tihedamini juurvilju, nagu peeti, porgandit, kaalikat ja kapsast. Nagu öeldakse, siis „liigne agarus on ogarus”, ülepeakaela lubadused ei taga edu ja pigem on oht teha kahju.

Nagu me teame, siis iga suurema peo järel on oodata pohmelli. Enamasti seostub see olukord alkoholi joomisega, kuid seda saab laiendada kõigele – pohmelliks saab nimetada ka peale jõuluostutralli järgset kurbust, pohmelliks saab nimetada ka suure söömisperioodi järel tekkivat nigelat tunnet, pohmelliks saab ka kutsuda liigsest kohvijoomisest tekkivaid peavalusid. Söömise piiramine pikema prassimise järel on äärmiselt normaalne. Tähele tuleb panna, et toitumise piiramine peab toimuma targasti ja kontrollitult. Silmas tuleb pidada, et toidu vähendamine tuleb viia läbi samm-sammult. Igasugune kergem toitumine, probiootikumide lisamine oma menüüsse ja hilisõhtustest söömadest loobumine toimivad energiat andvalt, kergendavalt ja lihtsalt mõnusalt.

Enamasti suudab keha harjuda uute režiimidega kiiremini kui mõistus. Mõistuse ühe tugevama tööriista ehk harjumuste jõud on maailmas üks tugevamaid – ääretult keeruline on end ümber kalibreerida õhtuselt snäkilt või harjumuselt täis kõhuga magama minna. Nagu ütlevad treenerid, t “tippsport on peas kinni”, sama lood on ka tervislikemate eluviisidega. Aasta algus ongi väga hea viis saada ühe hooga paika peas paiknev soov oma tervise heaks midagi ära teha. On motivatsiooni jätta suitsetamine, vähem juua, paremini süüa. Nüüd on vaja leia need vahendid, kuidas oma soovid ellu viia. Toidu ja joogi teemal pakume mõned valikud:

Detox'i dieedikuur pole võluvits

Uueks aastaks tuleb teha realistlikke lubadusi: näiteks tõotada kanda mütsi, kui on külm või magada, kui on uni. Kõik gastronoomia, toitumise ja tervisega seotud lubadused peaksid aga olema mõeldud täitmiseks kogu aasta vältel – pole erilist mõtet teha „kuiva jaanuari” või pidada paastu, kui 31-päevase pingutuse järel emmatakse vanu harjumusi kui laevahukus kadunuks jäänud sõpra. Kui aga pole kannatust, kuid peamiselt ka sisulist vajadust elustiilis drastilisi muutusi teha, tuleks katsetada näiteks nädalast keha mürkidest vabastamist ehk detox'it.

Enamik arste, aga ka ravitsejaid ja muid holistilise meditsiini evangeliste on ühel nõul, et sarnaselt keha välispidise pesemisega, tuleks aeg ajalt ka sisemusega korralik küürimine läbi viia. See tähendab, lõpetada keha mürgitavate elementide tarbimine ja lasta neerudel, maksal ning verel rakutasandil „tualetis käimise” protsess läbi teha. Usun, et pole kuigi keeruline loobuda nädalaks tubakast, kärakast, kohvist, saiast ja suhkrust, juua enam teed ja vett, süüa juurvilju ja magada rohkem. Nii lihtne see ongi.

Detox ehk keha ebamürgistamine pole muud kui toidu ja joogiga raku tasandil keha mürkidest puhastamine, samal ajal pidurdades edasist mürkainete kehasse viimist. Piltlikult öeldes tuleks loobuda tubakast, kärakast, kohvist, gluteiinist ja kõigest muust, mis viib ihusse meie elutegevuseks mittesobivaid aineid. Sõpradeks saavad ingver ja sidrunivesi, nagu mainisin juurviljad ning paast. Tavapärselt viiakse läbi 7-päevaseid detox-kuure, on olemas ka vaid kolmepäevaseid smuutikuure keha puhastuseks. Valik tuleb teha enda tahtejõu ja võimaluste järgi.

Flexitarianism?

Igasugune äärmus on vähestel saavutatav ning ei suuda masse liigutada. Seda on gastronoomiavaldkonnas selgelt näidanud veganlus ja paleotoitumine. Kindlasti on mõlemal toitumissuunal suuri plusse, kuid 99 protsendil inimestest on raske end siduda enamasti keeldudest/piirangutest koosnevate toitumiskavadega. Flexitarianism'i puhul on tegemist realistlikuma lähenemisega taimetoitlusele, mis võiks muuta inimeste arusaama nii toidust, selle kasvatamisest/kasvamisest kui ka valmistamisest. Täpsemalt tähendab flexitarianism seda, et süüakse küll peaasjalikult taimetoitu, kuid seda mitte täieliku embargoga lihale ja loomsetele toitudele.

Pärast suure kisaga tulnud ja üsna kiirelt ka kaduma hakkava 100% puhta, juurviljalise toidu söömise hullust, võiks paindlik suhtumine taimetoitu olla kindlasti võimalus panna inimesi rohkem juurikaid austama. Nagu ka nimi ütleb, tuleb olla paindlik ning näiteks süüa liha ainult nädalavahetusel või üksnes pärast kella kuut õhtul. Juba selline lihasaaduste vähendamine oma menüüs omab suurt mõju. Olulisim ongi paindliku toitumise juures fakt, et tervist saab parandada ja riske maandada burgereid, steike ja muud lihakraami täielikult oma menüüst välja lõikamata.

Jätame joomise kuuks ajaks maha

Alkoholist loobumisel on aga koheselt selged kehalised, tervist ja mõistust soosivad tegurid. Tavaliselt loobutakse alkoholi tarbimisest üheks kuuks ning need, kes selle tee on ette võtnud tunnevad neid eeliseid, mida alkoholiraskuse oma kukilt mahatõstmine tekitab. Esimese asjana tuleb juurde energiat, suhteliselt koheselt paraneb ka uni, kaskendumisvõime ja jume näos. Uuringud on näidanud, et alkoholil on uinutav ja uinumist kiirendav mõju, kuid uni on käraka mõju all hüplik, katkendlik ja vähemväärtuslik. Ajakirja New Scientist eksperimendi – mõõdeti tulemuste erisust inimeste vahel, kes ei tarbinud alkoholi 5 nädala jooksul ja nende vahel, kes elasid edasi toidus/joogis muutusi tegemata - tulemusel selgus, et keskendumisvõimetele ja tööefektiivsusele toob alkoholist loobumine umbes 15% kasvu.

Miinusena võib välja tuua väikese löögi sotsiaalsele elule. Kuna me oleme üldiselt kõik nii öelda “alkoholipõhised eluvormid” ehk homo alkoholikused, mõjutab kärakast täielik loobumine teatavaid sotsiaalseid elemente meie elus. Samas on need mõjud ja tunded ümberkalibreeritavad ning peol ja pubis on ka kainena lõbus. Samas muutub inimene alkoholist loobudes aktiivsemaks ning kaifi saamiseks pöördutakse aina enam spordi ja toidu juurde.

Alkohol on meie sotsiaalse elu osa ning rahustina toimib väga hästi, samas on alkoholist loobumisel tunduvalt enam positiivseid kui negatiivseid tulemeid. Fakt on aga see, et igasugune 100% loobumine on koormav, pigem oleme ka alkoholi tarbimisel täiskasvanulikud ja jälgime koguseid.

Sööme ja joome lihtsalt paremini

Eestlastena oleme me alati olnud üsnagi tasakaalukad, püüame olla samasugused ka oma uusaastalubadustega. Retsept on iseenesest lihtne – jälgige rohkem, mida sööte, jätke iga teine klaas veini joomata ning minge selle asemel õue. Ostke kallimat, aga vähem. Sööge vähem, aga paremini.

Veel pange teler kinni ja lugege parem raamatut – erinevalt teleri vaatamisest ärgitab lugemine neid aju osasid, mis tagavad meile mõnutunde, see aga tähendab, et me näksime igavusest ja vajadusest kaifi järele vähem.