Kuid enamusel eestlastest seda põhjendust ei ole. Isegi D-vitamiini saamiseks, mille vaeguses elab enamik eestlasi aastaringselt, pole vaja hakata preparaate neelama, kuigi seda palju rõhutatakse. D-vitamiini saab väga lihtsalt tarbida ka toiduga, siiski vaid loomse toiduga: kõige parem on kasutada toidus "lapsepõlve hirmu" ehk kalamaksaõli, süüa vahelduseks maksa, mune, võid või pärmi.

Kergema rauapuuduse tasakaalustamiseks ei tule võtta tablette või nagu mulle lapsena õpetati - lutsutada raudnaela. Tuleb vaid süüa õigesti, näiteks lülitada nädalasse menüüsse verikäkk, punapeet, punane liha ja tomat. Ka kaltsiumi puudust ei ole vaja korrigeerida tablettidega, vaid sellega, et lisada menüüsse rohkem piimatooteid, juustu ja jogurtit. Rõhk ongi kogu sellel jutul oma enda menüü koostamisel, mis tagaks kogu vajaliku mikro- ja makrotoitainete toidust saamise.

Jälle see neetud laiskus enda ja oma toidu suhtes

Massiline tablettide, toidulisandite, tarvitamine ei tule 99% juhtudest mitte millestki muust, kui lihtlabasest laiskusest (ning siis ükskõiksusest ja alles siis rumalast lootusest lihtsat abi saada!). Laiskusest, mitte toituda mitmekesiselt, värskelt, targalt ning läbi selle oma kehale kõik vajalik anda. Me elame ühiskonnas ja reaalsuses, kus meile tundub, et asjad peavad tulema kergelt: dieedid, mis ei nõua midagi ja annavad kiirelt tulemusi; treening, mis ei nõua meilt palju, kuid annab ideaalsete "kehaehitaja" füüsise. Nagu öeldakse "mitte miski, mis on midagi väärt, ei tule ilma raske tööta" kehtib ka siin. Kui keeruline on süüa kolm korda päevas, mitmekesist toitu. See kõlab nagu parim ja lõbusam kohustus maailmas.

Väga lihtne on võtta tablette ning tuimalt eeldada, et nüüd ongi kõik probleemid lahendatud. Tihti võetakse valesid preparaate valedel alustel, valedes kogustes ja aegadel. Meelde tuleb kevadine "torusiili" lastele serveerimise juhtum, samasse klastrisse saab liita ka kanepiõli halva mõju kohale - kokkuvõtvalt on tegemist selle sama tänapäevase šamanismiilminguga, mis tõukab ka saate "Selgeltnägijate tuleproov" populaarsust. Me loodame imedele, pimesi usume meile ettesöödetud turunduslora ja kompenseerime puudujääke tabletiga. Vaja oleks koheselt panna rahvusringhäälingu eetrisse telesaade "Appi tõttab teadlane", kus antakse reaalset nõu, kuidas päris maailmas päris toite süües on võimalik saada jagu väsimusest, jõuetusest, tüdimusest, masendusest, igavusest ja lõpuks ka näljast.

Toidulisandid ei ole mingil juhul kõik ja alati halvad

See on fakt. Halb on aga see, mis mõtteviisi need tabletid inimeses tekitavad. Laiskust enamasti, aga ka hoolivat hoolimatust oma tervise ja keha suhtes. Fakt on see, et suurema enamuse võetud tablettide toimeainetest urineerime me igapäevaselt kodukoha kanalisatsiooni, samal ajal kui apteekrid ja ökopoodide omanikud eralennukite ning kaatrite reklaambuklette sirvivad. Seda just sellel põhjusel, et me saame juba täna suurema osa vajalikest ainetest oma toidust. Nüüd oleks vaja vaid teha samm ning võtta vastutus oma toitumise eest - loomulikult on see raske ja vajab lisatööd, lisatähelepanu, paari lisa korda poodi lippamist ja tööd toiduraamatutega. Kuid kui sellest tekib harjumus, oleme taganud oma kehale ligipääsu õigele energiale ja endale parema toidulaua.

Minu soovitus on lihtne: Minge poodi või turule, uurige, mis seal on saad. Ostke head ja ausat Eesti toitu ning sööge normaalselt, mitmekesiselt. Üllatage enda vahel ka veidramate roogadega. Sööge kala ja jooge piima, viilutage keldrist võetud õunu ja porgandeid õhtuseks ampsuks, pistke ahju liha ja peedid või nautige head hautist. Samuti ei peaks pelgama veini, õlut, pitsi viinagi. Lisaks võiksid leida suuremas koguses tee toidulauale tšilli, ingver, galangal, sidrunhein ja enamus maailma ürte ning vürtse. Huvituge oma söögist ja tervisest.