REPLIIK: Talv teeb inimkeha toidu osas nõudlikuks
Talv on selline kummaline nähtus, kus inimene tänu külmale ilmale, pimedale kliimale ja vähesele liikumisele vajab kõige enam õigeid toitaineid, vitamiine, mineraale ja nii edasi. Samas on talv aga just see osa aastast, kus oluliste toiduainete ja eluks vajalike riistvaraliste vahendite muretsemine on ülimalt keeruline kui mitte võimatu. Keerulise jutu kokkuvõte: talvel on nälg suurem aga põllult midagi tulemas ei ole. Ehk siis me peame saama hakkama suvel ja sügisel kokkukorjatuga.
Siin tulevadki mängu kaks olulist märksõna: hapendamine ja säilitamine. Lisaks faktile, et mõlemad tegevused säilitavad meile väärtuslikku toidukraami, on nii hapendatud toit, kui põllult keldrisse pandud oma kasvatatud "vili", meile tervislikud ja kasulikud. Talv ongi aeg, mis nõuab uudset lähenemist oma toidulauale. Nimelt tuleb meil toituda kaubast, mis kiirelt omastub ning millest on võimalik välja "lutsutada" võimalikult palju vajalikku. Lisaks toitvusele, on vaja ka, et meie söök annaks talvel meile sooja, peletaks väsimuse ning hoiaks eemale haigused - see tähendab, et vaja on tarbida immuunsussüsteemile kasulikult.
Hapendades talvele vastu
Hapendamise käigus toimub toiduainete biokeemiline muutmine, kasutades selleks mikroorganisme ning nende ensüüme. Selle tulemusena säilib toit kauem ning sünteesi tagajärjel tekivad inimorganismile vajalikud seedeensüümid, B-grupi vitamiinid, oomega-3-rasvhapped ning mitmesugused probiootilised tüved. Lisaks tekivad hapendamisel toitu erinevad probiootilised bakterid ehk probiotikumid, kirjutab Paleo.ee lehel Ardi Ravalepik.
Probiootikumid tähendavad tõlkes “elu eest” või “elu poolt”. Kõige lihtsamalt öeldes on probiootikumid elavad mikroorganismid fermenteeritud toidus, mille söömine on meie tervisele kasulik. Meie soolestikus elab tohutul hulgal sõbralikke ja vahvaid baktereid, kes on organismi töös mitte ainult kasulikud, vaid ka väga vajalikud.
Probiootilise toidu valikul on mõistlik valida erinevaid fermenteeritud toite (hapukapsas, keefir, tume šokolaad, hapendatud kurgid, aedviljad, seened), kuna mitte igas toidus ei ela samad bakterid. Samuti on mõistlik valida toite, mis ei oleks eelnevalt pastöriseeritud, kuna see hävitab enamiku mikroorganismidest.
Fermenteeritud toitude probiootilised omadused on iseenesest juba piisav põhjus nende igapäevaseks tarbimiseks, kuid neis on lisaks peidus veel palju muudki head ja kasulikku – üks olulisemaid on toitainete omastatavuse suurendamine. Kui näiteks toidu küpsetamine suurendab paljude kiudaineterikaste toitainete omastatavust organismis, siis sama tööga saab hakkama ka toidu hapendamine, seejuures kuumutamise kombel toitaineid purustamata.
Talvise toidulaua aluseks on hautis ja supp
Talvel tuleb selgelt vaadata otsa sellele, mis on need road ja toidud, kooslused, mis sobivad meie külma ja kargesse talve paremini inimesi aktiivsena hoidma. Seda nii füüsiliselt kui ka vaimselt. Tuleb vaadata seda, mis liha tasuks ja tuleks süüa, et tunda end talvel tugevana. Vaadata, millised juurviljad teevad inimesed ilusaks ja hoiavad noorena.
Originaalitsemata tuleks talvist toidumenüüd tugevalt laiendada hautistega – kuumade roogadega, mis lisaks toitainetele, löövad kehasse kuumuse ning annavad võime olla aktiivsed. Me kõik oleme tundnud tühjast kõhust tulevat külma ja veresuhkru alanemist – aktiivsus langeb, teotahe kaob, tuju on halb. Kauss pikalt ahju näinud hautist ja kõik need mured on pühitud. Kuna aga hautised on tummised kõigest, mida keha vajab, tuleks modereerida koguseid.
Hautiste ja suppide üks põhilisemaid häid omadusi tuleneb faktist, et mitte midagi sellesse rooga küpsetatud toitainete kasuteguritest pole läinud kaduma, iga vitamiin, mineraal ja toitaine on kenasti keedetud leende või kastmesse. Puhastest toorainetest valmistatud supid ja hautised on kiireim viis anda kehale kõik vajalik - energia, soojus, tagavarad. Lisaks maitsevad hästi valmistatud supid ja hautised, kui ema pai. Võtke lahti kokaraamatud või uurige emadelt, vanaemadelt ning pöörduge hautiseusku.
Ära tuleks aga talvel jätta söögilaualt need toorained, mis selgelt ei peaks talvel kasvama, olema rohelised või punased ehk siis näiteks spargel, mais ja mõningad kalad. Neis toiduainetes ei ole maitset ega toitaineid, kuna on kasvatatud vastupidiselt looduslikule loogikale. Toituge pigem lokaalselt ja usaldage neid poodnike ja tootjaid, kes on mõningad toorained teie jaoks hapendanud, külmutanu, purgistanud või kuivatanud. Kõige rohkem aga usaldage oma sahvrit ja sügavkülma.
Mida tuleb aga süüa, et olla terve?
Kaks juurviljade supertoiduainet – peet ja porgand - peaksid talvel meie toidulauale jõudma eriti tihedalt. Need kaks hoiavad tervise korras, annavad energiat ja toovad puna palgele. Mõlemad viljad on äärmiselt taskukohased ja võiksid leida tee taldrikule peaaegu igal toidukorral. Kui teisi mõtteid pähe ei tule, röstige muu toidutegemise ajal neid ahjus – kiire, maitsev ja tervislik.
Punapeeti on tuntud hinnatud söögipoolisena juba Rooma impeeriumi aegadest. Peet on väga toitainerikas – selles tumepunases juurikas peitub mitmeid mineraale ja vitamiine – A-, C-, ja B-grupi vitamiine, magneesiumi, kaaliumi, mangaani, rauda, joodi ja vaske.
Porgand jõudis Eesti taluaedadesse alles 19. sajandi lõpuks ja seda tänu mõisaaedadele. Praeguseks on porgand üks meie kandi olulisemaid ja armastatumaid köögivilju. Porgandid sisaldavad B-, C-, E- ja K-grupi vitamiine ja hulganisti antioksüdante. Mineraalidest on porgandis esindatud kaalium, mangaan, kaltsium, raud ja magneesium.
Novembri lõpp on ootamatult toonud varakevadised kraadid, pori ja märjad varbad saabastes. See aga ei tähenda, et talv ei ootaks nurga taga. Valmistuge vaimselt külmaks ja mõelge sellele, et just nüüd on aeg küps selleks, et nautida pisut rasvasemaid toite. Rannavormi saab uuesti hakata timmima märtsis esimeste vete liikumisega.
LOE VEEL:
