Toit, millega end vihmasel ja jahedal sügisel terve ja ilusana hoida
Toit on see, mis hoiab meid tervena ka väga suuri pingutusi tegemata. Jahedamal ajal tuleb lihtsalt mõnede toiduainete osakaalu menüüs suurendada ja „tühja täidet” pakkuvad road välja visata ning ilus näonahk, aktiivne elu ja tervis pole mingi utoopia. Kuna ilm on pilves ja me istume taas toas, peame kompenseerima päikesevalgust ja aktiivsust toiduga. Mis on aga need toiduained, mis võiksid leida tee "viienda" hooaja toidulauale ja kõhtu?
Toitu tasakaalustatult ja mitmekülgselt
Immuunsus on organismi kaitsemehhanism, mis kaitseb inimese keha väliskeskkonna mõjude ja organismi jõudnud haigustekitajate eest. Immuunsussüsteemi tugevus sõltub paljuski soolestiku mikrofloora tasakaalust. Nõrka immuunsust põhjustavad seedeprobleemid võivad tekkida ka üksluise ja tasakaalustamata toitumise tagajärjel. Näiteks kui ei sööda piisavalt köögivilju ja kiudaineid, vaid palju kuumtöödeldud ja rafineeritud toidukraami, mis sisaldab tühje kaloreid.
Toitumisnõustaja Katri Merisalu hinnangul tuleks toidutaldrik veeranditeks jagada ja jätta toidukordade vahele 4–5 tundi. Taldriku kaks veerandit täida köögiviljade ja juurikatega, üks veerand taimse või loomse valguga ning viimane veerand pruuni riisi, tatra, kinoa, täisterapasta või kartuliga. Päeva jooksul söö kolm tõsist toidukorda ja kaks vahepala.
Jahedal, vihmasel ajal on õige rääkida sellest, et toit võiks olla pigem mahe ehk pestitsiidivabalt kasvanud. Veel võiksime minna talvel tagasi vanaemade aega ning süüa aeglaselt valminud roogasid, mille sisust on meil ülevaade ning toiteväärtus selge.
LOE VEEL:
Supertoidud – peet ja porgand
Need kaks juurvilja peaksid talvel meie toidulauale jõudma eriti tihedalt. Hoiavad tervise korras, annavad energiat ja toovad puna palgele. Mõlemad viljad on äärmiselt taskukohased ja võiksid leida tee taldrikule peaaegu igal toidukorral. Kui teisi mõtteid pähe ei tule, röstige muu toidutegemise ajal neid ahjus – kiire, maitsev ja tervislik.
Punapeeti on tuntud hinnatud söögipoolisena juba Rooma impeeriumi aegadest. Peet on väga toitainerikas – selles tumepunases juurikas peitub mitmeid mineraale ja vitamiine – A-, C-, ja B-grupi vitamiine, magneesiumi, kaaliumi, mangaani, rauda, joodi ja vaske.
Porgand jõudis Eesti taluaedadesse alles 19. sajandi lõpuks ja seda tänu mõisaaedadele. Praeguseks on porgand üks meie kandi olulisemaid ja armastatumaid köögivilju. Porgandid sisaldavad B-, C-, E- ja K-grupi vitamiine ja hulganisti antioksüdante. Mineraalidest on porgandis esindatud kaalium, mangaan, kaltsium, raud ja magneesium.
LOE VEEL:
Hautised menüüsse, hooajaväline minema
Originaalitsemata tuleks jaheda aja toidumenüüd tugevalt laiendada hautistega, jälle tuua talvisest menüüst lagedale pikalt hautatud road (ärge muretsege, küll ka suvekuum tuleb kui vaid salatist saab ihu väärt kraami täis) – kuumade roogadega, mis lisaks toitainetele, löövad kehasse kuumuse ning annavad võime olla aktiivsed.
Me kõik oleme tundnud tühjast kõhust tulevat külma ja veresuhkru alanemist – aktiivsus langeb, teotahe kaob, tuju on halb. Kauss pikalt ahju näinud hautist ja kõik need mured on pühitud. Kuna aga hautised on tummised kõigest, mida keha vajab, tuleks modereerida koguseid. Ära tuleks aga jätta söögilaualt need toorained, mis selgelt ei peaks veel olema laual ja kasvama, olema rohelised või punased ehk siis näiteks tomatid, mis on toodud Hispaaniast, sama kandi kurgid ja nii edasi. Neis toiduainetes ei ole maitset ega toitaineid. Toituge lokaalselt.
Selge on see, et ühel ajakirjalehel ei saa tuua välja kõiki vajalikke näpunäiteid, saab aga anda ühe ja ehk olulisema juhise: uurige edasi, mis on need väärilised road, millele keskenduda, jätke toidusedelist välja ebavajalik ning lähtuge loogikast, et soe kõhutäis hoiab ka pakasega mõnusa tunde.
LOE VEEL:
