INTERVJUU: Taimetoidu kohviku perenaine: Kurb tõde on see, et me ise sööme ja söödame oma pere teadmatusest haigeks
Pärnu Loodusmajas asuva taimetoidukohviku Murumaja Kohvik perenaine Merle Einola üritab oma aastatega kogutud tarkusi ära kasutades õpetada inimesi toiduga haigustest eemale hoidma. Einola andis Maitsed.ee-le pika intervjuu, rääkides, miks tasub vahel vaid taimi süüa, miks aga tuleb üldiselt teada, mida süüa. Vegankohviku pidaja ütleb, et on kurb tõde, et me ise sööme ja söödame oma pere teadmatusest haigeks.
Miks on vegantoitumisest ja taimetoidust saanud selline suur ja hullust tekitav liikumine?
Veganluse puhul olen kokku puutunud kahte tüüpi inimestega: ühed on vegantoitumise valinud seetõttu, et nad ei pea õigeks loomade tapmist ja tarvitamist toiduks. Nad teavad et suurtootmine linnu- ja karjakasvatuses ning lihatööstuses on julm ja keskkonda saastav. Noor generatsioon ei aktsepteeri sellist julmust, nad hoolivad loodusest ja loomadest ning emakesest Maast, see on ka tegelikult nii. Nende puhul on veganlus veendumus ja eetiline maailmavaade. Inimesed on muutunud teadlikumaks ja keskkonda hoidvamaks ning see on väga positiivne. Tavatsen öelda, et meie lapsed on tulnud siia maailma meid õpetama, enda lastelt olen palju õppinud ja arvan, et peaksime kuulama ka veganluse sõnumit.
Teised on valinud vegan toitumisviisi või taimetoitluse tervise pärast. Sageli on tervishädad need, mis sunnivad inimest tegema kardinaalseid muutusi oma söögisedelis. Kurb tõde on see, et me ise sööme ja söödame oma pere teadmatusest haigeks. Tootjad kasutavad ära asjaolu, et inimeste jaoks on oluline odav hind ning toiduainete nime all valmistatakse tooteid, mis tegelikult on toiduks kõlbmatud ja mürgised meie kehale. Endast hoolivad inimesed, kes võtavad vaevaks hankida teadmiseid taimse toidu ravijõu kohta ja on asunud puhastama oma vaimset maailma ning hakkavad oma keha tunnetama, märkavad peatselt, et taimetoidu osakaalu suurendamine toidulaual loomse toidu vastu toob tervise osas positiivsed muutused.
Toksilise töödeldud toidu massiline manustamine pikkade aastate vältel on toonud kaasa terviseprobleemid, mis omakorda põhjustab teadlikumate inimeste teket, kes olukorrast väljapääsu otsivad. Samuti toob vaimne areng ja meelte puhastamine kaasa toidusedeli muutumise taimse ja vegantoidu suunas, kuna inimesed hakkavad teadlikult tunnetama, mis nende kehale hea on või milline toit raskustunnet, väsimust ning meeleolulangust tekitab.
Aktiivsed, edukad ja teadlikud inimesed on aru saanud, et mõtte kiirus, tööalane edu, meeleolu ja hea tervis sõltub õigest toiduvalikust, füüsilisest liikumisest ja oskusest lõõgastuda ning hoida ennast positiivsena häälestatuna.
Kuidas Sina toitu, sealhulgas vegan- ja taimetoitu, näed? See pole ju vaid energia ja laadimine.
Toit pole pelgalt vaid kõhutäis vaid tasakaalustatud puhas toit on tervise alustala. Mina vaatan igasugust toitumist raku tasandil tervislikkuse seisukohalt ja äärmuseid toitumises ei poolda. Olgu tegu taimetoidu või vegantoiduga, tervise seisukohalt on oluline, et sööme tasakaalustatud ja puhast toitu, mis annaks meie rakkudele võimaluse energiat toota ning kehale ainevahetusprotsesside toimimiseks vajaliku koguse vitamiine, mineraalaineid, valke, rasvu ja süsivesikuid. Tõde on see, et tänapäeva toidulaud on külluslik, kuid meie rakud on näljas ning see võib kehtida nii segatoitumise, taimetoidu kui veganluse puhul. Vegantoidu trend levib jõuliselt pigem noorte hulgas, kes veganluse läbi püüavad kaitsta loomi ja hoida keskkonda. Tervislikkuse aspekt jääb nende puhul tahaplaanile. Taimetoitlus on populaarne pigem keskealiste hulgas, kellel liigse loomse toidu ja rafineeritud toiduainete tarbimisega aastakümnete jooksul tervis käest läinud ning nüüd, kaldudes taimetoidu poole, püüavad tervise taastada.
Minu esimesed kokkupuuted vegantoiduga on vaid aastatagused, kui minu vastavatud tervisekohviku klientideks said vegantoidu austajad ning kohandasime nende jaoks tavamenüü. Sellele järgnes kogemus oma perest, kui minu teismeline tütar oli pool aastat vegan, möödunud jõulust kuni jaanipäevani, mil pidin kõrvalt kogema noore inimese veganlusega seotud probleeme.
Kas Sinu meelest on vegan ja taimetoit a priori tervislikud?
Teadmata tagamaid, olin arvamusel, et vegantoit on väga tervislik toitumisviis. Puutudes sellega lähemalt kokku, mõistsin, et igasugune toitumine võib olla ebatervislik ja organismi kurnav, kui inimesel puuduvad piisavad teadmised tasakaalustatud toitumisest. Näiteks veganmenüüs on aktsepteeritav valgest rafineeritud jahust tooted ja valge suhkur, kuid mitte mesi. Ise ma ei tarvita nisujahu toitude valmistamisel ega osta nisujahutooteid ligi 15 aasta ning ei soovita seda ka teistel. Iseenesest on sai ja rafineeritud jahutooted meie keha jaoks väheväärtuslikud, isegi mürgised, sest neist on ära võetud peaaegu kõik vitamiinid, mineraalid, kiudained ja teised tähtsad toitained. Seetõttu saab keha vaid tühje süsivesikud ja ei oska neid niinimetatud toiduaineid korralikult seedida ning omandada, mis võib viia terviseprobleemideni. Rafineeritud valget jahu on ka töödeldud klooriga ja broomiga, kahe mürgise kemikaaliga, mida on seostatud kilpnäärme ja elundite kahjustamisega.
Ise kasutan magusate küpsetiste valmistamiseks toortatrajahu, täistera rukkijahu, kaerajahu, mandlijahu või riisijahu kõike ikka mahedana. Suhkrust kasutan vaid pruuni rafineerimata roosuhkrut või palmisuhkrut ja mett. Mesi oluline allikas head bakterite saamiseks soolestikku ja inimesele mitmeti vajalik bioaktiivsete ja toitvate elementide kompleks. Veganinimeste käest sain teda, et nende jaoks pole probleem süüa friikartuleid, valget saia, nisujahu pastat, nisujahu kus-kus'i ja suurtes kogustes välismaiseid mürkidega pritsitud puuvilju. Samas loobusid nad püreesupist, mis keedetud kohalikest maheköögiviljadest, kuid kuhu sisse oli segatud killuke taluvõid ja riivitud mahejuustu. Vegantoidu puhul kiputakse liialdama kindlat liiki puu- ja köögiviljadega, kuid võib juhtuda, et unustatakse ära heade rasvade, sealhulgas omega-3 rasvhappe tarbimine, ning kvaliteetse valgu ja raua allikad. Meie põhjamaises kliimas näevad veganid kindlasti rohkem vaeva kvaliteetse toidulaua täitmisega ja see on kulukam kui lõunamaal elades.
Millist toitumist sa pooldad - vaid herbivoorset või sobib meile ka omnivoorne toidulaud?
Pooldan vegan- ja taimetoitlust kui tervislikku eluviisi, kui toidulaud on mitmekesine ja sisaldab valdavalt mahedaid toiduaineid. Uuringud on näidanud, et veganitel esineb liha söövatest inimestest oluliselt vähem mitmeid kroonilisi haigusi ja haiguste riskitegureid nagu kõrgvererõhktõbi, eesnäärmevähk, naistele spetsiifilisi vähiliike ja kõiki vähiliike kombineeritul, diabeet, kilpnäärme ületalitust ja rasvumist.
Puudulik toitumine ja vale elustiil annab endast kiiresti märku. Väsimus ja meeleolu langus on esimene märk sellest, et kehal on midagi puudu. Kui me seda ignoreerime, ongi peatselt haigused kohal. See kehtib kõikide inimeste puhul, ükskõik millise toitumissedeli nad valinud on.
Oled õige ja peamiselt taimse toitumisega hoidnud enda ja pere terve ning aktiivse. Kuidas see on Sul õnnestunud?
Olen kolme lapse ema ja väga looduslähedase ja lihtsa, nii öelda Kunksmoori eluviisiga. Olen ise üles kasvanud ja oma tütred (25, 24 ja 13) üles kasvatud puhta toidu najal rahvameditsiini teadmiseid kasutades, ilma medikamentideta, vaid erandkorras ise tarvitanud ja lastele manustanud ravimeid. Kui tõele au anda, siis ma pelgan arste. Olen tänulik, et nad on päästnud minu elu või minu lapse elu kriitilisel hetkel. Kuid ma ei ole kindel, et iga tervisehäda puhul näeb arst minu sisse ja oskab täpselt hinnata, mis minu sees valesti on.
Ma ei tea, mida teevad keemilised ravimid minu kehas ja seepärast kulutan palju aega selleks, et ei mina ise ega minu lapsed ei satuks arstide juurde. Teiseks olen ma liiga laisk ning ei viitsi istuda arsti uste taga ei ise ega oma lastega. Kolmandaks ei näe ma mingit põhjust, miks peaksin viima raha apteeki arstirohtude eest, kui seda on võimalus paremal kombel kasutada. Mahepõllupidamine, kokkamine ja õpihimu uute teadmiste järgi on minu hobid ning on tänuväärne, et see kooslus on perele hea tervise toonud. Olen arvamusel, et pere tervis sõltub pereema toiduvalikust. Mul on valus vaadata, et minu ümber järjest rohkem ja rohkem suuri ja väikeseid inimesi on väsinud, haiged, kurvad. Teades, millist toitu nad söövad, tean, et nad saaksid ennast ise aidata läbi elustiili muutuste, kui vaid teadmiseid oleks rohkem
Tervise seisukohalt on oluline on suunata tähelepanu immunsussüsteemi tugevdamisele, et organism suudaks ennast ise terve hoida. Kehale peab andma võimaluse ennast jääkainetest puhastada. Keha on kui ookean, ta suudab ennast ise puhastada, kui selleks sobivad tingimused luua.
Pean oluliseks süüa igapäevaselt palju värsket taimset toitu, sest süües tooreid taimi, puu-juur- ja köögivilju, saab keha elus energiat. Toidulauale puu- ja köögivilju varudes lähtun põhimõttest, et neid oleks sel erinevat värvi, siis saab keha kätte kõik vajalikud toitained – karotenoidid, flavonoidid ja klorofülli.
Mida tuleks süüa, et olla terve? Kust tuleks see värske ja puhas toit endale leida?
Meil on alati olnud oma põld, kus kasvatame köögivilju ilma keemiliste väetisteta ja taimekaitsevahenditeta, väetiseks vaid naabrimehe lambasõnnik. Rannakaluri tütrena olen suur värske kala austaja ja pean kala heaks omega-3 rasvhappe allikaks. Loodusega kooskõlas elamine, mille alla mahub ka ravimtaimede korjamine, marjul ja seenel käimine, oli ja on loomulik osa minu elust.
Selleks, et pere tervis korras hoida, on lisaks kooliteadmistele vaja meelde tuletada rahvameditsiini tarkused ja koguda teadmiseid toitumisest raku tasandil. Näiteks teada seda, et viirushaiguste korral vajab organism viirustega võitlemiseks suures koguses C-vitamiini; et et aju vajab tööks palju omega-3 rasvhappeid ja süsivesikuid (rasvane kala, linaseemned, oliiviõli) ning E- vitamiini (nisuiduõli, oliiviõli, mandlid, idud) jne., et kalas sisalduvad omega-3 rasvhapped muudavad veresooned elastseks, uhavad veresooned halvast kolesteroolist puhtaks ja aitavad seeläbi alandada vererõhku ning leevendavad peavalu; et peet ja maasikad on head raua allikad, raud aitab transportida hapnikku verre ning vähene rauapuudus tekitab väsimust, et pärast sportimist vajab keha lihaste taastamiseks valku, et stress, kohv ja alkohol viivad kaltsiumi organismist välja jne jne.
Terviseprobleemide korral olen ajuti abiks võtnud ka looduslikud toidulisandid, mis on pressitud külmpressmeetodil puhtast toorainest. Teatud olukordades vajab keha toitaineid kontsentreeritult ja rohkem, kui me toiduga neid sisse süüa suudame. Oluline on eemale hoida sünteetilistest toidulisanditest, mis meie tervisele kasu asemel kahju toovad. Vältima peaks madalakvaliteedilisi toidulisandeid, kus tooraine võib sisaldada inimesele kahjulikke ühendeid.
Nüüd, kus minu käe all on üles sirgunud põlvkond inimesi minu tütarde näol, julgen soovitada teistele, mis on nende tervisele hea, et elada haigustevaba täisväärtuslikku elu. Puhas tasakaalustatud ja valdavalt taimne toit, igapäevane füüsiline liikumine värskes õhus, positiivsed mõtted ja looduses viibimine - need hoiavad inimese keha ja vaimu terve.
Kas Sa soovitad pigem mitmekesist või pigem taimede poole suunatud dieeti?
Tervislikust toitumisest rääkida on tänapäeval ülikeeruline, sest suundumusi on palju. Evolutsiooniliselt on inimene segatoiduline, ka tema hammastik ja seedetrakt on kohastunud sellisele toitumisviisile. Ise soovitan pigem taimede poole suunatud toidusedelit, mis sisaldab vähesel määral ka muna ja loomset valku pastöriseerimata piimatoodete näol. Liha tarbimist pole ma pädev kommenteerima, kuid ise olen liha osakaalu toidus vähendanud pidevalt parema enesetunde nimel ja heal juhul söön seda vaevalt 100 grammi nädalas. Nii nagu paljudel inimestel, on ka minul liha tarbimine vähenenud ja toitumisharjumused muutunud koos vaimse kasvamisega.
Üks on kindel, inimesed söövad liiga palju liha, ning saavad liiga palju omega-6 rasvhappeid. Samal ajal tarbivad nad liiga vähe kala ja teisi omega-3 rasvhappeid sisaldavaid toiduaineid. Omega-6 rasvhapete ülekaal põhjustab põletikke: veenipõletik, liigesepõletik, igemepõletik jne. Põletikke soodustab ka süsivesikute ja pastöriseeritud piimatoodete liigtarbimine, mis muudab keha happeliseks ja loob soodas tingimused vähkkasvaja tekkeks. Soovitusi toidusedeli muutmiseks võib anda erinevaid, kuid üks on kindel – teadmised ja võimalused puhast värsket toitu hankida meie ühiskonnas on piiratud ning kiire elutempo juures võtavad liialt aega. Tehismaailma inimesed on unustanud, kuidas loodusega kooskõlas elada ja toituda.
Aga ikkagi, mida siis oma tervise huvides tuleks süüa?
Elu tuleb hoida lihtsana, ka toitumise osas ei tasu üle mõelda, see tekitab vaid lisastressi. Toidusedeli valikul on oluline jälgida, et valdav osa toidust oleks taimne (75-80%) ja mahe, see tähendab kasvatatud ilma keemiliste väetisteta ja taimekaitsevahenditeta ning võimalikult kohalik. Eelistada tuleb alati täistera tooteid: tatart, täistera kaerahelbeid, juuretisega valmistatud täisteraleiba, täisterapastat, naturaalset riisi. Ühesõnaga, teraviljasaadustest kõiki neid, millel pole töötlemise käigus kesti eemaldatud, sest just kest ongi teravilja üks kõige väärtuslikumaid osi. Viljakestad sisaldavad väärtuslikke toidurasvu - lipiide ja steroole, mis hoiavad rakumembraani elastsena. Võime sisse süüa ükskõik kui palju vitamiinirikast toitu, kuid kui rakumembraan on jäik, et pääse toitained rakku sisse, jääkained seal välja ja energia tootmine kehas on häiritud. Rafineeritud nisutoodete osakaal toidulaual on vajalik minimeerida, sest tänapäeval laialt levinud gluteenitalumatus on tingitud just sellest, et toit sisaldab liialt palju valget jahu, mis viib heade bakterite tasakaalu soolestikus paigast ära.
Meie tervis saab alguse soolestikust, kui kõht käib korralikult läbi, püsib see korras. Võime süüa ükskõik kui tervislikult või neelata vitamiine, kuid organism ei suuda toitaineid normaalselt omastada, kui soolestikus pole piisavalt häid baktereid. Heade bakterite tasakaalu aitavad säilitada sellised toiduained nagu naturaalne jogurt, hapupiim, hapukapsas, hapukurk, leivajuuretisega leib, mesi. Soolestiku korrashoidmiseks tuleb süüa kiudainerikast toitu, nagu linaseemned, banaan, juur- ja
puuviljad, täisteratooted. Kiudained on kui kare luud, mis pühib soolestiku jääkainetest puhtaks..
Keha puhastamiseks mürkkemikaalidest, raskemetallidest ja jääkainetest oskan soovitada vaid taimset toitu: klorofüllirikkad rohelised taimed nagu till, sibul, petersell, salat, brokkoli, kurk, võilillejuur, leotatud linaseemned ja linaseemnejahu jne. Keha puhastavad ja vähivastase toimega on kõik ristõielised taimed nagu kapsas, lillkapsas, redis ja kaalikas.
Toitumisteadlased soovitavad süüa iga päev vähemalt 5 peotäit puu-, juur- ja köögivilja, et inimene terve püsiks. Omaltpoolt lisan, et selleks, et sa õnnelik oleks, peaks kogus olema 7 peotäit. Keha vajab normaalseks toimetamiseks aluselist keskkonda, kus PH-tase on 7,3-7,4 siis on ka inimesel enesetunne hea. Aluselised toiduained on taimsed toidud: sidrun, oad, läätsed, kurk. Happelised toiduained: pastöriseeritud piim, kohv, maiustused, pagaritooted, liha, alkohol. Vähk saab areneda vaid hapnikuvaeses ja happelises keskkonnas.
Kas Sa näed, et inimesed on targemaks muutunu toidu ja toitumise osas viimastel aastatel? Milles see väljendub?
Inimeste teadlikkus toidu ja toitumise osas on tõusnud. Üks märk sellest on ökopoodide teke, Eestimaise talutoidu lettide ilmumine supermarketitesse, väiketalutootmiste levik, mahetoiduvõrgustike teke, toitlustusasutuste menüü korrigeerimine tervislikkuse suunas- järelikult on olemas nõudlust puhta tervisliku toidu järgi. Ka meie kohviku klientidel löövad silmad särama, kui kuulevad, et pakume kohalikku mahetoitu ja vaid tervislikku menüüd.
