Tõeline Paleo-dieet sisaldas ka leiba? Balkanilt pärist hammaste leiud kinnitavad, et 8600 aastat tagasi söödi viljateradest sööke
Mineraliseerunud tärklise uuringud mesoliitikumis elanud inimeste hammastelt on andnud uut informatsiooni, mille kohaselt sõid need nomaadlikud inimesed juba 8600 aastat tagasi teravilju nagu nisu ja oder. See on varasemast teadmisest kuni 500 aastat varem, vahendab Daily Mail.
Teadlaste hinnangul võib see tähendada, et need inimesed tarbisid kodustatud teravilju palju varem, kui nad loobusid oma nomaadlikest elustiilidest ja jäid paikseks. Mesoliitikumi inimeste hambad leiti Vlasac'i arheoloogilistelt kaevamistelt Serbiast - Doonau äärest.
Paleo-dieet sai alguse 1970datel aastatel ning selle kohaselt tuleb tarbida vaid neid toite, mida sõid inimesed enne seda kui jäid paikseks. Paleo-menüü baseerub lihal, mereandidel, pähklitel, seemnetel ja puuviljadel. Samal ajal hoidutakse toorainest, mida võis inimene hakata tarbima siis, kui jäi paikseks ja ehitas talud, külad, linnad - nagu näiteks piimatootes ja teraviljatoidud.
Nagu selgub said toona Doonau ääres paiknenud inimesed oma energia lisaks jõest püütud kaladele ja metsadest püütud loomadele ka teraviljast. Teadlased ei saa olla lõpuni muidugi kindlad, kuidas neid teravilju söödi. Hammastelt leitud proovide kohaselt võib arvata, et need terad enne söömist jahvatati. Lisaks leiti väljakaevamistelt ka mõned kivid, millega võidi viljaterasid purustada ehk "jahvatada".
Veel arvatakse, et teravili jõudis tänastele Serbia aladele läbi kaubavahetuse Türgist.
