Kui loomsetest valkudest saab kinnisidee
Eesti Vegan Seltsi liige ja portaali Vegan.ee toitumisinfo tekstide autor Florian Biesinger kirjutab valkudest ning sellest, kas neid peaks pigem saama loomsest või taimsest toidust ning kuidas riik seda probleemi näeb.
Kirjutasin umbes aasta tagasi avaliku kirja Eesti toitumissoovituste töörühmale teemal „Kas Eestis keelustatakse kaunviljatoidud?“ Kirja aluseks oli töörühma kava lisada soovitus, et valdav osa valkudest tuleks saada loomsetest allikatest: lastel vähemalt 75% ja täiskasvanutel vähemalt 65%. Kirjas oli välja toodud, milliste absurdsete järeldusteni selline soovitus viib ja miks soovitusel puudub teaduslik alus. Kirjaga saab lähemalt tutvuda siin.
Kas midagi on aastaga muutunud ning kas Eestis hakatakse tõesti institutsionaalses toitlustamises piirama kaunviljade ja teiste valgurikaste taimsete toiduainete pakkumist? Olles tutvunud avalikuks aruteluks esitatud Eesti 2016. aasta toitumis- ja liikumissoovituste tööversiooniga1, on selge, et toitumissoovituste koostajad on võtnud kindla suuna jääda valgusoovituse juurde ning võib juhtuda, et tulevikus läheb läätsesupi pakkumine lasteaias, koolis või haiglas vastuollu õigusaktidega.
Kuidas põhjendab töörühm valkude tarbimissoovitust?
Oma eelmises kirjas esitasin töörühmale kaks küsimust:
Mis on teaduslik alus (kliinilised uurimused ja populatsiooni vaatlusuuringud), et inimestel on vaja tarbida loomseid valke ning miks ei või kogu valguvajadust katta mitteloomsete valguallikatega?
Kuidas on teaduslikult põhjendatav valkude tarbimissoovitus kujul „valkude tarbimisel on soovitatav saada vähemalt x% loomset päritolu valkudest“, kui uuringud näitavad loomseid saadusi mittetarbivate inimeste väiksemat haigestumist peamistesse kroonilistesse haigustesse?
Töörühm ei ole siiani neile küsimustele vastanud, kuid on võrreldes varasema versiooniga lisanud selgituse oma valgusoovitustele (lk 94):
„Lastel ja noorukitel peaks vähemalt 75% kogu saadavast valkude kogustest tulema soovituslikult loomset päritolu valkudest, täiskasvanutel on see vähemalt 60%. Viimane on kooskõlas FAO dokumentidega, kus toonitatakse, et loomset päritolu valgud on kõrgema bioloogilise väärtusega.“
FAO ja valgusoovitused
Viidatud FAO (ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsioon) dokumendis2 käsitletakse valkude bioloogilise väärtuse hindamist ning seal on muuhulgas välja toodud, et täispiimapulbri valgud on herneste ja nisu valkudest kõrgema bioloogilise väärtusega. Samas pole nimetatud dokumendis antud soovitust loomsete ja taimsete valkude vahekorra kohta ega isegi mainitud, et inimestel oleks üldse vaja loomseid valke tarbida.
Mitmed suured toitumisorganisatsioonid3,4,5,6, sh maailma suurim toitumisasjatundjaid koondav organisatsioon Academy of Nutrition and Dietetics7 on kinnitanud, et täielikult loomsete valkude vaba toitumine, kui see on asjatundlikult kavandatud, sobib inimestele igas eluetapis, sh imetamise ja raseduse ajal, imiku-, väikelapse- ja noorukieas ning ka erineva füüsilise aktiivsusega inimestele, sh sportlastele. Loomsete valkude vaba toitumise sobilikkust igas vanuses inimestele on kinnitatud ka mitmetes riiklikes toitumissoovitustes8,9,10,11, muuhulgas Soome 2016. aasta riiklikes toitumissoovitustes12. WHO tervisliku toitumise kirjeldustes on tervisliku toitumise osana mainitud vaid taimseid toidugruppe13.
FAO ja kaunviljad
ÜRO/FAO kuulutas 2016. aasta rahvusvaheliseks kaunviljade aastaks14. Algatuse eesmärgiks on tõsta teadlikkust kaunviljade paljudest kasulikest omadustest, suurendada nende tootmist ja julgustada neid rohkem kasutama. Kaunviljad on odavad, maitsvad, rikkad valgu ja teiste toitainete poolest ning neil on oluline koht tervislikus toitumises. Lämmastiku sidumise võime tõttu tõstab kaunviljade kasvatamine pinnase viljakust ja vähendab sünteetiliste väetiste kasutamise vajadust. Kaunviljad sisaldavad vähe rasva, kuid palju lahustuvaid kiudaineid, mis aitavad alandada kolesterooli ning hoida veresuhkrut kontrolli all. Kaunviljade söömine pakub kaitset diabeedi, südamehaiguste ja rasvumise vastu.15 On paradoksaalne, et rahvusvahelisel kaunvilja-aastal tuleb Eestis võidelda kaunviljade tarbimise eest.
Mõned näited toitudest, mille pakkumine ei pruugi tulevikus vastata õigusaktidele
Kui lastel ja noorukitel peaks uute soovituste kohaselt vähemalt 75% kogu saadavast valkude kogustest tulema loomsetest allikatest ja täiskasvanutel vähemalt 60%, siis kui palju jääb ruumi taimsetele valkudele? Lähtudes keskmisest valgutarbimisest (15% toiduenergiast) ei tohiks laps, kelle päevane kalorivajadus on 2000 kcal (nt keskmiselt aktiivne 11-aastane tüdruk või väga aktiivne 9-aastane poiss), tarbida päevas üle 18,8 g taimseid valke. Sama energiavajadusega täiskasvanu taimsete valkude tarbimine peaks jääma alla 30 grammi.
Järgnevalt kujutatud taimsed road annavad igaüks umbes 500 kcal ning iga roa valgusisaldus ületab keskmise valgutarbimise ja 2000 kcal suuruse energiavajaduse juures taimse valgu soovitatava päevakoguse lastele ja noorukitele. Neljast roast kaks ületaksid ka 2000 kcal energiavajadusega täiskasvanu kogu päevase taimsete valkude soovituse ühe toidukorraga. Roogade täpsema kirjelduse leiab artikli all olevatest viidetest ja selgitustest.
