Eesti Toitumisnõustajate Ühenduse juhatuse esimees Ketlin Jaani-Vihalema sõnul ei ole rauapuudus alati seotud ebapiisava raua hulgaga organismis.

"Sageli on selle põhjuseks hoopis raua vilets omastamine. Näiteks on raua omastamine problemaatiline mao alahappesuse korral. Rauda aga vajavad kõik inimesed ja see on hädavajalik mineraal punaste vereliblede tootmiseks, kollageeni moodustamiseks ning väsimuse vähendamiseks," lisas Jaani-Vihalem.

Praegusel hetkel kasutatavad testid vajavad diagnoosimiseks laborit. Sellepärast ei tea enamik rauapuuduse all kannatavaid inimesi, et nad selle probleemi all kannatavad. Kaudselt viitab rauapuudusele näiteks haprad küüned, kahvatu keel ja sügelev nahk. Uue testi puhul saab kindlama tulemuse koheselt, rauapuuduse tuvastamine võtab vaid minuti.

Testimiseks kasutatakse peenikest optilist kaablit, millega suunatakse sinine laservalgus alumisele huulele. Kui inimese organismis leidub tsinkprotoporfüriini – keemilist ainet, mida sisaldab rauapuuduse käes kannatavate inimeste veri – toimub reaktsioon ja koe pealispind hakkab fluorestsentsvalguses helendama.

Lisaks rahalisele toele vähendab Nestlé rauapuuduse riski rikastades toiduaineid mikroelementidega. Näiteks 2014. aastal tarnis ettevõte üle kogu maailma üle 183 miljoni portsjoni rauaga rikastatud toiduained.

„Inimesed saavad ise palju ära teha selleks, et rauapuudust vältida. Põhiline on süüa tasakaalustatud ja kvaliteetset toitu. Osa toite on ka rauaga rikastatud, ent neile on sageli juurde lisatud ka muid ühendeid, mis tervisele nii kasulikud ei ole. Sellepärast on alati kindlam ise kvaliteetsest toorainest toitu valmistada, nii saate kätte maksimaalselt vajalikke vitamiine ja mineraale,“ soovitas Jaani-Vihalem.

Rauda leidub punases lihas, munas, merekarpides, aga ka mitmetes taimsetes toiduainetes nagu näiteks tüümian, vürtsköömned, koriander, läätsed ja toores peet.