Toiduentsükolpeedia: Mis on mahetoit tegelikult, kuidas seda kasvatatakse ja kust saab mahetoitu Eestis osta?

Mahepõllumajanduse eesmärgiks on looduskeskkonna ja ökoloogilise tasakaalu säilitamine. Taimseid põllumajandustooteid kasvatatakse ilma sünteetiliste väetiste ja taimekaitsevahenditeta liblikõielisi sisaldava külvikorra ja orgaaniliste väetiste abil. Mahetoodang on ka GMO-vaba. Mahetoodetel on uurimuste järgi väiksem organismile kahjulikke jääkainete sisaldus ning mõnede vitamiinide sisaldus on kõrgem. Paljude inimeste kogemus näitab, et mahetoit on ka parema maitsega.

Mahepõllumajandusele viitava märgistuse lisamine tootele eeldab teatud tingimuste täitmist. Põllumehi kontrollib Põllumajandusamet ja mahetoidu töötlejaid, turustajaid ning toitlustajaid Veterinaar- ja Toiduamet. Töödeldud toodete koostisainetest peab 95% olema mahepäritolu, et ökomärgi kasutamine oleks lubatud. Sageli kutsutakse rahvasuus mahetoiduks küll ka väiketalude või koduaedade saadusi, mis ei pruugi vastata kõigile kontrollitud ökotoodangule seatavatele tingimustele, vahendab Vegan.ee.

Eestis on mahetootjate infolehe andmetel üle 1500 mahepõllumajandusega tegeleva ettevõtte. Põllumajandusministeeriumi uuringu kohaselt on siiski ainult 0,5% Eestis müüdavatest toidukaupadest kohalik mahetoodang ning koos imporditud kaupadega on mahetoodete osakaal toidupoodide valikus 1,6%. Suurem osa Eestis müüdavatest mahetoodetest pärinebki välismaalt.

Mahetoodangul ja veganismil pole otseset seost, kuid paljud veganid eelistavad mahepõllumajandusest pärit taimseid tooteid, sest neile läheb korda puhas ja tervislik toit ning selle keskkonnasõbralikum kasvatamine.

Mahetoodangul ja veganismil pole otseset seost, kuid paljud veganid eelistavad mahepõllumajandusest pärit taimseid tooteid, sest neile läheb korda puhas ja tervislik toit ning selle keskkonnasõbralikum kasvatamine. Lahku lähevad arvamused aga loomakasvatuse osas. Osa mahetoodangu soosijaid arvab, et loomadele on tagatud võimalused liigiomaseks käitumiseks ja nende pidamine on seega eetiline. Veganite seisukohast võib küll olla positiivne, et mahepõllumajanduses kehtivad rangemad nõuded loomade heaolu tagamiseks, kuid küsitavaks jääb, kas need on piisavad ja kas loomi üldse tohiks kasvatada inimeste vajaduste rahuldamiseks. Samuti leiab hukkamõistu loomade sihilik tapmine, ka juhul, kui sellele eelnenud elu oli õnnelik.

Kuidas mahetootmine käib?

Sageli küsitakse, kuidas mahetootmine õigupoolest käib? See erineb suuresti tavapärasest mineraalväetistel ja keemilistel taimekaitsevahenditel baseeruvast tootmisviisist, vahendab Maheklubi.ee.

Esiteks: Mahetalunikul on väga väike hulk võimalusi taimede kasvu ajal kasvuprotsessi jõuliselt mõjutada. Kui mittemahe põllumees saab vajadusel lisada mineraalväetisi ja keemilisi taimekaitsevahendeid ka kasvuaegselt ning tulemus on kiiresti näha, siis mahedalt kasvatades on need võimalused väga piiratud. Umbrohutõrjeks maheköögiviljanduses on olemas vaid üksikud kallid ja spetsiifilised masinad. Nende puudumise või mitterahuldava töö tulemuse korral on ainus võimalus käsitsitöö.

Teiseks: Mahetootja peab planeerima oma tegevust ja kultuuride valikut aastaid ette. Vältimatult vajalik on sobiv kultuuride järjestus. Kasvatatakse vahekultuure, mis seovad toitaineid ning maasse viies rikastavad mulda. See on looduslik ringlus, kus ühel aastal kasvatatud kultuur on looduslikuks väetiseks järgmise aasta köögiviljale. Väetis ei ole siinkohal hirmutav väljend: tegelikult on tegu taimele vajalike toitainete kogumiga. Nii nagu kasvav inimorganism vajab toitu, nii ka taim. Erinevus on selles, et tavatootjad kasutavad lisaks orgaanilistele väetistele ka mineraalseid. Mahetootjad ajavad läbi looduslike vahenditega, kurnamata seejuures maad ega tahtmata midagi panustamata võtta saaki ja kasumit.

Tarbija jaoks ohutu toit ning aus, kontrollitud ahel põllumullast ja taimest kuni poeletini jõudmiseni on mahetootmise lahutamatu osa. Selleks on välja töötatud hulk seadusi, protseduurireegleid ja töötab arvukalt ametnikke.

Kolmandaks: Tarbija jaoks ohutu toit ning aus, kontrollitud ahel põllumullast ja taimest kuni poeletini jõudmiseni on mahetootmise lahutamatu osa. Selleks on välja töötatud hulk seadusi, protseduurireegleid ja töötab arvukalt ametnikke. Nad kontrollivad põlde, võtavad kasvavatest taimedest analüüse, veenduvad selles, et tootmisprotsessis peetakse kinni nõuetest ning transportides midagi mittemaheda kaubaga segamini ei lähe. Mahetootja on justkui Hunt Kriimsilm üheksa ameti oskusega, kes hooajal koristab, kummikud jalas, saaki ja mahekontrolli õue peale saabudes tormab kontorisse vajalikke pabereid otsima.

Kuidas mahekaupa leida?

Tänasel päeval liigub mahekaup mööda Eestit peamiselt kahe tootjate ühistu (Lõuna-Eesti Toiduvõrgustik, TÜ Eesti Mahe) ning loetud hulga üksiktalunike kaudu. Näiteks Lõuna-Eestist liigub Tallinnasse kaks korda nädalas lillaks värvitud kaubabuss mahekaubaga, kandes sõnumit „Lõuna-Eesti Toiduvõrgustik: puhas toit talust taldrikule“. Tegemist on edumeelsete, arengust huvitatud mahetalunike ühistuga. Kaup on värske – see kogutakse peale otse taludest Tallinnasse sõidu käigus. Lisaks juurikatele on kauba hulgas ka võrsed, idandid, mahlad ja palju muud. Kauba tarnimine Tallinnasse algas juba kolme aasta eest tänu Kaubamaja Toidumaailma soovile leida koostööpartner mahetoodangu pakkumiseks.

Restoranide seas olid esimesteks julgeteks pealehakkajateks Leib Resto ja Aed ning Laulasmaa SPA restoran Wicca. Kõigi nendega jätkub koostöö tänaselgi päeval, lisaks on pakutav valik laienenud Talu Toidab OÜ müügialadele Rimides, ökopoodidesse ja teistessegi tipprestoranidesse.

Restoranide seas olid esimesteks julgeteks pealehakkajateks Leib Resto ja Aed ning Laulasmaa SPA restoran Wicca. Kõigi nendega jätkub koostöö tänaselgi päeval, lisaks on pakutav valik laienenud Talu Toidab OÜ müügialadele Rimides, ökopoodidesse ja teistessegi tipprestoranidesse. Lisaks toimub ka mahekauba püsikasti „ukselt uksele“ vedu eraisikust klientidele otse koju kätte. Ühistul on plaanis jõudsalt areneda, laiendades sortimenti ning pakkudes ka töödeldud kaupa, millega tagada kliendile meelepärane valik talvisel-varakevadisel ajal, mil põllul midagi ei kasva. Ühistu suurim väärtus on klient, kellega tihedalt suheldes loodetakse pakkuda parimat võimalikku valikut.

* * *

Kadri Aguraiuja, Tallinna Kaubamaja toidukaubanduse juht:

Kaubamajas on mahetoodete osakaal sortimendis ja müük juba aastaid suurenenud. Eelmisel aastal andsime Kaubamaja Toidumaailma laienduse käigus mahetoodetele juurde väljapanekupinda, paigutasime uued külmikud, suurema valiku puu- ja köögivilju jm. Nüüd on meil pinda jälle juurde vaja. Kliendid soovivad osta mahetooteid, eelkõige eestimaiseid.

Ostjate puhul ei ole enam tegu üksnes põhimõtteliste „maheinimestega“, vaid inimesed hindavad üha rohkem puhtust, maitset, keskkonda, loodust ja tervist.

Angelica Udeküll, Laulasmaa SPA peakokk:

Eestis kasvatatud mahetooraine sortiment ja kvaliteet on aastatega järjest paranenud. Kui veel mõni aeg tagasi oli restorani menüü tarbeks keeruline leida kodumaiseid põnevaid tooteid, siis viimasel ajal on uute kultuuride ja tegijate hulk kasvanud. Soov eristuda ei ole enam võtmesõnaks ainuüksi restoranidele, vaid tundub olevat ka põllumeeste ja väiketootjate vajadus. Järjest lisandub ka neid, kes valutavad südant enda ja lähedaste tervise pärast ning soovivad, et söök valmiks kemikaalideta ja ebavajalike lisaainete vabalt. Tarbijate suhtumise muutus annab restoranidele võimaluse üha enam pakkuda lihtsalt kohaliku tooraine kõrval ka hõrgutisi, mis on valmistatud mahedalt kasvatatud toorainest.