Tagasihoidlik verikäkk arvati selle aasta maailma trendikaimate supertoitude hulka
Verikäkk on äärmiselt rikas proteiini, kaaliumi, kaltsiumi ja magneesiumi allikas, sisaldades samas ülivähe süsivesikuid. Maailma dieedieksperdid ja spordigastronoomid kiidavad verikäkki taevani. Lisaks leidub verikäkis palju rauda ja tsinki, kahte organismile äärmiselt olulist ainet, mida tavapärases ja tänapäevases menüüs üldiselt palju ei leidu. Raud ja tsink aga aitavad luua punaseid vereliblesid ja hoida meid aneemiast, vahendab The Telegraph.
2015. aastal jõudis tervislikust toitumisest kirjutamine, selle propageerimine, aga ka tervislikult toitumine täielikult uuele tasemele, kuid eksperdid arvavad, et tõeline crescendo saabub selles valdkonnas alles 2016. aastal: pidevalt otsitakse uusi toite, mis oleksid kasulikud - supertoidud - ning annaksid võimalikult vähe halbu lisaaineid organismi.
Avokaadod, oliiviõli, pähklid ja nii edasi, on olnud selle tervisliku toitumise ja supetoitude buumi tipus juba aastaid, kuid alles nüüd asutakse uurima teaduslikult ka aastaid poelettidel ostjat oodanud tagasihoidlikuma minevikuga toiduaineid. Verikäkk on selles nimekirjas ekspertide hinnangul alles esimene leid.
Väikese nõuandena tasuks verikäkki praadimise asemel hoopis enne keeta ning siis kiirelt vaid oliiviõlis pruunistada. Sellisel toimimisel ei saa me läbi praadimise supertoiduga organismi ka küllastunud rasvu. Samuti sobib verikäkki valmistada ahjus, grillil või otse sütel, nagu kartuleid.
Verikäkki on söödud Eestis igal pool juba sel ajal, kui samas piirkonnas söödi veel valgeid, ilma vereta tehtud verivorste. Verikäkid on vanemal ajal olnud perekondlike pidupäevade ja tähtpäevadega seotud toit, eriti pulmades esimese toiduna kuni 19. sajandi lõpukümnenditeni. Neid söödi üle maa eriti mihkli- ja mardipäeval, ka kadripäeval ning muidugi jõulude ajal.
Vaata, kuidas valmistada verikäkki:
