Täiendatud: Eesti meest tuvastati võõrsuhkruid. Pakendaja: PTA ei ole võimaldanud kordusproovi
(116)Põllumajandus- ja Toiduamet (PTA) võtab igal aastal Eestis müüdavast meest proove, et teha kindlaks, kas mee nime all müüdavad tooted on autentsed. Eelmise aasta kontrolli käigus tuvastati vaid üks võõrsuhkruid sisaldav toode, mis on tänaseks pakendaja poolt tagasikutsutud.
Põllumajandus- ja Toiduameti toiduosakonna juhtivspetsialisti Kaisa Muutra sõnul teeb PTA iga aastase mee proovide võtmisega kindlaks, kas mee nimetuse all müüdavad tooted on ikka autentsed. „Selle tarbeks kontrollime, kas mee nimetusega deklareeritud tooted sisaldavad võõrsuhkruid,“ selgitab spetsialist.
Eelmise aasta proovide tulemused on paremad, kui 2023. aasta omad
„2024. aastal võeti Eestis müüdavatest metest kokku 32 proovi, mida on 10 proovi rohkem, kui möödunud aastal. Proove võeti üle Eesti erinevatest jaekaubanduse ja hulgikaubanduse kettidest ja seda võrdselt nii Eesti kui ka välismaa metest. Sel aastal tuvastati ainult ühes Eesti päritolu mees võõrsuhkruid,“ tutvustab Muutra käesoleva aasta järelevalve tulemusi. Varasemalt on võõrsuhkrutega positiivseid laborivastuseid tulnud rohkem. „Näiteks 2023. aastal võeti Eestis müüdavatest metest kokku 22 proovi. Siis tuvastati võõrsuhkruid kokku kuues tootes,“ ütleb Muutra. Ta lisab, et möödunud aastal avastas PTA esmakordselt ka ühe Eesti päritolu mee, mis sisaldas võõrsuhkruid. „Proovidest neli olid Eesti päritolu meed ja 18 välismaist päritolu meed. Proove võeti nii kauplustest kui hulgiladudest,“ teeb Muutra kokkuvõtte 2023 aasta tulemustest.
Tänavu leitud võõrsuhkruid sisaldav toode on pakendaja poolt tagasikutsutud
Tänavuse järelevalve käigus tuvastas PTA Eesti meeturul vaid ühe võõrsuhkruid sisaldava toote. „Võõrsuhkruid leiti tootest Sireli MESI, 250g parim enne 04.03.2027,“ ütleb Muutra ja kinnitab tarbijatele, et tänaseks on kõnealune toode pakendaja poolt tagasi kutsutud.Spetsialist tõdeb, et antud juhul on siiski tegemist võõrsuhkrut sisaldava meega. Tarbijatel, kes on kõnealusest partiist endale tooteid soetanud, on õigus pöörduda kaebusega kaupleja poole, kust toode osteti.
Euroopa tasandil mee proovide määramise osas ühte kindlat analüüsimeetodit ei ole
Kaisa Muutra sõnul Euroopa tasandil mee proovide määramise osas ühte kindlat analüüsimeetodit määratud ei ole. „Liikmesriigid kasutavad erinevaid analüütilisi meetodeid, mille tulemused on samuti erinevad. PTA poolt võetud proove analüüsitakse mee autentsuse määramiseks tuumamagnetresonantsmeetodil (TMR), mis annab vastuse, kas meest tuvastati või ei tuvastatud võõrsuhkruid,“ selgitab ta. Muutra juhib tähelepanu, et ametil kui järelevalveasutusel tuleb oma tegevuses lähtuda kehtivast õigusruumist. „Kõik PTA poolt võetud analüüsid teostatakse akrediteeritud meetodit kasutatavas laboris, mis on PTA poolt volitatud antud kontrolli teostama,“ ütleb ta.
PTA tuletab meelde, et mesi on looduslik magus aine, mida toodavad mesilased (Apis mellifera) taimede nektarist ning elusate taimeosade ja neist toituvate putukate eritistest, mida mesilased koguvad, seda endile eriomaste ainetega ühendades muundavad, kärjekannudesse paigutavad, seal kuivatavad ja ladustavad ning lõpuks sinna küpsema ja valmima jätavad. Seega toodet, mis ei ole puhas mesi, ei tohi mee nimetuse all turustada.
Vaata veel: Mesi kui parim tiimimängija köögis: hulk viise, kuidas seda salajast koostisosa erinevates toitudes kasutada
OÜ Iktos esindaja Mart Kullamaa: DNA-analüüs kinnitas, et tegu on autentse meega, aga PTA ei ole meile võimaldanud kordusproovi
Saime PTA järelvalve tulemusest ja leiust teada detsembri alguses kaubandusettevõtte kaudu, kus toode oli müügil. Kutsusime antud partii koheselt müügilt tagasi ja algatasime omapoolse uurimise, mis võis olla halva leiu põhjus. Mesi pärineb Lõuna-Eesti kutseliselt mesinikult, kes on vastutustundlik ja eeskujulik meetootja ning kellega meil on pikaajaline koostöösuhe. Meetootja on selgitanud, et pettust ei ole toimunud ja meil ei ole põhjust selles kahelda. Palusime Põllumajandus- ja Toiduametilt detailset analüüsitulemust, millel põhineb eksperthinnang, et mesi sisaldab võõrsuhkruid. Seda me ei ole siiani kahjuks saanud. Palusime Põllumajandus- ja Toiduametilt teisese proovi võtmist ja analüüsimist meie kulul. PTA selgitas, et teisest proovi ei saa enam samast partiist võtta, sest proovivõtu tingimused ei ole samad. Saatsime ise sama partii mee sama meetodi (tuumamagnetresonants) analüüsi akrediteeritud Saksa laborisse Intertek, kust tuli vastus, et tegemist on autentse meega. Saatsime tagasikutsutud mee partii ka uudsesse DNA meetodi analüüsi, kus tuli vastus, et tegemist on autentse meega. Saatsime need tulemused PTA-sse, kuid PTA-d see ei rahuldanud, sest tegemist ei olnud samaaegse proovivõtuga. Palusime PTA-l teha alternatiivne analüüs võetud järelevalve proovist, mis on veel laboris olemas, selle kohta me vastust ei ole saanud.
Toiduseaduse järgi on ettevõtjal, kelle suhtes korraldatakse ametlikku järelevalvet, õigus teisesele ekspertarvamusele oma kulul. PTA ei ole meile seda võimaldanud ning ei ole avaldanud ka omapoolse otsuse taga oleva eksperthinnangu aluseid. Kuna peame võimalikuks ka proovi riknemist või valesti käitlemist, siis selline teguviis ei võimalda meil aru saada, mis antud halva analüütilise leiu põhjuseks võis olla ja vajadusel teha korrektuure. Soovime, et PTA jagaks analüüsitulemuse raportit ning võimaldaks teisest eksperthinnangut enne kui välja tulla selliste avaldustega, mis võivad olla eksitavad.
Me oleme olnud algatajad Kutseliste Mesinike esindajatena ja tänulikud, et PTA teeb meeturu seiret kasutades selleks tuumamagnetresonants meetodit. Samas, valepositiivsete proovide ja maine kahjustamise vältimiseks on vajalik, et ettevõttel võimaldataks teisest arvamust ja eksperthinnangut.
