UNESCO lisas mulgi pudru valmistamise ja söömise vaimse kultuuripärandi nimekirja
(31)
„Vaimsel kultuuripärandil on oluline kogukondi ühendav roll, eriti rasketel aegadel. Vaimse pärandi nimekirja, mis aitab tutvustada meie erilisi kombeid, teadmisi ja oskusi laiale maailmale, saab esitada just neid nähtusi, mis on elavad, inimestele nende igapäevaelu ja identiteedi osana omased ja olulised. Soovin palju õnne meie mulgi ja ukraina kogukondadele, kes on teinud suurt tööd, et need põlvest põlve edasi kantud ning tänaseni elujõulised tavad UNESCO üleilmsele autahvlile jõuaksid,“ rääkis kultuuriminister Heidy Purga.
Mulgi puder on traditsiooniline lisanditega kartuli-tangu puder, mis on pärit Lõuna-Eestist Mulgimaalt ja saanud piirkonna järgi nime. 19. sajandi viimaseks veerandiks oli Mulgi pudru valmistamise komme levinud laialdasemalt üle kogu Eesti. Algupärasel retseptil põhineva pudru tegemiseks kasutatakse vaid kodumaist toorainet. Pudru valmistamise ja söömise traditsiooni antakse edasi peamiselt põlvest põlve läbi perekonna, kuid lisaks on Mulgi pudru õpituba lahutamatu osa mulgikeele õpetusest koolides ja huviringides ning igapäevane söök piirkonna asutustes ja rahvaüritustel.
Mulgi pudru nimekirja kandmiseks andsid oma toetuse sajad mulgi kogukonna liikmed ning mitmed piirkonna külaseltsid, koolid ja MTÜd.
Vaata retsepti: Kes leiutas Mulgi pudru? Lisatud õpetus, kuidas eestlaste lemmikut kartuli-tangurooga kõige õigemini valmistada
Ka sõir on meil kaitstud: Nimetus "Sõir" sai lõplikult registreeritud Euroopa Liidu geograafilise tähisena. Vaata retsepti: Teeme ise sõira!
Ja üks protsess on praetu pooleli: Eesti leib kaitse alla! Tootjad taotlevad nimetusele „Eesti rukkileib“ Euroopa Liidu kaitstud geograafilist tähist
UNESCO vaimse pärandi esindusnimekirja on juba kantud Kihnu kultuuriruum, Eesti, Läti ja Leedu laulu- ja tantsupidude traditsioon, seto leelo ning Võromaa suitsusauna traditsioon. Kiireloomulist kaitset vajava vaimse kultuuripärandi nimekirjas on ühepuulootsiku ehitamine ja kasutamine Soomaal.
Mis on põssanka?
Põssanka on batika meetodil kaunistatud Ukraina lihavõttemuna. Põssanka valmistamiseks kantakse traditsiooniline muster munale spetsiaalse nõelpliiatsiga, seejärel kastetakse muna värvi sisse. Vahaga kirjutatud kaunistustes kasutatakse ornamente ja traditsioonilisi rahvuslikke mustreid, millel kõigil on oma tähendus.
Põssanka sümbolitega edastatakse isiklikke soove ja sõnumeid. Sedalaadi munad ei ole mõeldud söömiseks, vaid neid hoitakse alles. Kõige rohkem valmistatakse põssanka mune lihavõtete ajal. Munad võetakse sageli kirikusse kaasa, et neid õnnistada ja pärast jumalateenistust koju tuua või edasi kinkida. Lisaks lihavõtetele kingitakse mune suurematel elusündmustel, nagu lapse sünd, ristimine ja abiellumine. Põssanka mune viiakse ka lahkunud omaste haudadele.
Põssanka traditsioon elab ka praegu sõja ajal, ühendades ukrainlasi üle maailma. Muu hulgas kirjutavad naised kaitsemärkidega, näiteks lõpmatuse ja elupuuga, põssankasid enda meestele ja poegadele, kes on sõjas. Taotluse lihavõttemunade kaunistamise traditsiooni nimekirja kandmiseks esitasid Eesti ja Ukraina ühiselt.
